Läti seim võttis täna esimesel lugemisel vastu tööseaduse muudatused, mis keelavad tööandjatel põhjendamatult nõuda oma töötajatelt võõrkeelte oskust.
Läti seim toetas keelelise diskrimineerimise vastast seadust
9. veebruar 2012, 12:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muudatuste poolt hääletas 60, vastu 30 seadusandjat, erapooletuks jäi kolm.
Vastu hääletasid Üksmeele Keskuse seadusandjad, erapooletuks jäid Roheliste ja Talurahva Liidu esindajad.
Muudatuste eesmärgiks on vähendada läti keele lingvistilist diskrimineerimist peamiselt vene keele suhtes.
Muudatuste kohaselt keelatakse tööandjail nõuda töötajalt konkreetse võõrkeele oskust, kui selle valdamine ei kuulu tema töökohustuste hulka.
Tööseaduse muudatused, mille töötasid mullu sügisel välja Ühtsuse ja rahvuslaste ühenduse saadikud, on vallandanud ettevõtjate ägeda pahameele, kes pelgavad, et neile langeb uus halduskoorem, kuna vaidlusjuhtudel tuleb neil tõestada, miks nad nõuavad töötajalt näiteks vene keele valdamist.
Läti riigikeele keskuse kontrolliosakonna juht Antons Kursītis avaldas kolmapäevases leheusutluses arvamust, et Lätis diskrimineeritakse vene keelt mittekõnelevaid inimesi praegu rohkem kui nõukogude okupatsiooni ajal ning kritiseeris seimi aeglust keelelise diskrimineerimise tõkestamise seaduse menetlemisel.
Ta tõi näiteks Riia ja Daugavpilsi ettevõtted, kus kogu tegevus, välja arvatud asjaajamine ja dokumentide vormistamine, käib vene keeles.
Samuti avaldas Kursītis arvamust, et 18. veebruariks kavandatud referendum, millel nõutakse vene keelele riigikeele staatust, valmistab pettumuse mõlemale poolele. Üks pettub, et ei saa vene keelele riigikeele staatust ja teine, kuna ei suuda tugevdada läti keele staatust ainsa riigikeelena.
«Laekuvate kaebuste alusel tunnetame samuti, et meeleolud ühiskonnas muutuvad pingelisemaks. Varem kaevati meile olukordade peale, kus mõni teenindaja ei valda läti keelt, aga viimasel ajal üha sagedamini olukordade peale, kus nõutakse: «Rääkige minu – vene keeles.» On ilmselge, et need inimesed leiavad, et Lätis juba on kaks riigikeelt. Sõltumata referendumi tulemustest, tuleb pärast 18. veebruari selliseid juhtumeid palju rohkem,» selgitas Kursītis.