/nginx/o/2021/09/12/14064188t1hd8c7.jpg)
Kreeka ja USA peavad läbirääkimisi oma kaitselepingu pikendamiseks viie aasta võrra seniste üheaastaste perioodide asemel, ütles pühapäeval Kreeka peaminister Kyriákos Mitsotákis.
Kreeka arutab USAga kaitsekokkuleppe pikendamist viie aasta võrra
«Arutame kaitsekoostöö lepingu pikendamist viie aasta võrra, et me ei peaks seda igal aastal uuendama,» ütles Mitsotákis Kreeka suuruselt teises linnas Thessaloníkis antud pressikonverentsil.
«Meie riigis oleks veel olulisem USA kohalolek, võimalik, et ka piirkondades, kus nad praegu kohal pole,» ütles ta, üksikasju avaldamata.
Mitsotákis lisas, et Kreeka ja USA strateegiline koostöö on «parimal tasemel üldse».
Ateena ja Washington allkirjastasid 2019. aastal USA toonase välisministri Mike Pompeo visiidi ajal kaitsekoostöö leppe, mis lubas USA vägedele Kreeka sõjaliste rajatiste laiemat kasutust.
Kuid see «ei sulge ust teistele strateegilistele kokkulepetele», ütles Mitsotákis pühapäeval, viidates väga lähedastele suhetele Prantsusmaaga.
Kreeka ja Prantsusmaa allkirjastasid jaanuaris 2,5 miljardi euro suuruse kokkuleppe 18 Rafaele hävituslennuki ostuks, neist 12 kasutatud ja kuus uued. Lepe on osa Kreeka relvastusprogrammist, vastamaks Türgi jõulistele manöövritele Vahemere idaosas.
Laupäeval teatas Mitsotákis, et Kreeka ostab «varsti» lisaks veel kuus Rafaele hävituslennukit.
«Neist esimene lendab Kreeka taevas juba enne selle aasta lõppu,» ütles peaminister.
Mitsotákise avaldust tervitas pühapäeval Prantsuse kaitseminister Florence Parly, kes säutsus Twitteris: «Koos teeme edusamme tõelise Euroopa autonoomia ülesehitamisel».
Ateena toetab ka Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni pingutusi Euroopa Liidu sõltumatu operatiivvõimekuse tõstmisel, ütles Mitsotákis pühapäeval.
Macron külastab reedel Ateenat ELi lõunapoolsete liikmesriikide Med7 tippkohtumise raames.
Mitsotákise sõnul on Kreeka kaitsekulutused suuremad, kui kaks protsenti SKPst.
Mullu kuulutas peaminister välja Kreeka kahe aastakümne kõige ambitsioonikama kaitsekulutuste kava, milles oli ette nähtud fregattide, sõjalennukite ja rakettide soetamine ja sõjaväelaste arvu suurendamine 15 000 võrra.