Noored Saksa aktivistid peavad kliima nimel näljastreiki (1)
/nginx/o/2021/09/15/14070277t1he204.jpg)
Kuus noort kliimaaktivisti alustas augusti lõpus Berliini kesklinna riigipäevahoone ja kantslerimaja vahele püstitatud telkides näljastreiki.
Kaks nädalat hiljem on streikijad kahvatud ja kõhnunud. Teisipäeval kukkus üks kokku. Teine puhkes nutma, kui meedikud, kes iga päev neid kaaluvad ja vererõhku mõõdavad, järjekordsele läbivaatusele tulid.
Noored ei ole aga saavutanud peaeesmärki: kohtuda kolme kandidaadiga ametist lahkuva kantsleri Angela Merkeli kohale. Valimised on juba 26. septembril.
«Kliimakriis tapab. Me peame näljastreiki määramata aja,» seisab telkide kohale heisatud plakatil.
Aktivistid nõuavad kohtumist konservatiivide kantslerikandidaadi Armin Lascheti, sotsiaaldemokraatide esinumbri Olaf Scholzi ja roheliste ridades kantsleriks pürgiva Annalena Baerbockiga.
Kõik kolm erakonda on tõstnud kliimapoliitika valmiskampaania tähtsaimate teemade hulka ning rohelised tõotavad teha kliimaneutraalsusest järgmise valitsuse prioriteedi.
Aktivistide arvates sellest ei piisa. Jacob Heinze meelest ei ole ükski suurtest parteidest valmis rakendama vajalike meetmeid kaitsmaks nooremat generatsiooni ähvardava katastroofi eest.
Noored tahavad, et järgmine valitsus moodustaks keskkonnakaitsemeetmete väljatöötamiseks kondanikekomitee, mis esindaks kogu ühiskonna spektrit.
Näljastreik on «viimane abinõu meie olukorra äärmist tõsidust arvestades», ütles 27-aastane Heinze.
Mõni tund hiljem kukkus ta kokku ja viidi haiglasse.
«Me istume kellapommi otsas,» ütles streikijate tugimeeskonda kuuluv 20-aastane Hannah Lübbert. «Kui me ruttu asju ei muuda, on mõne aasta pärast juba hilja.»
Tõendeid pole vaja kaugelt otsida, ütlevad aktivistid, tarvitseb vaid mõelda juulis Lääne-Saksamaad tabanud katastroofilistele tulvadele, mis asjatundjate sõnul on kliimamuutusega otseselt seotud.
Maakera soojenemine toob kaasa ka nälja, sellest saidki noored idee vabatahtlikult nälgida.
«Toiduturvalisus ei ole asi, mida saaks enesestmõistetavaks pidada. Meid ootavad ees sõjad toidu, vee ja maa jagamise pärast,» ütles Heinze.
Saksamaa 18–27-aastased kooliõpilased ja tudengid usuvad, et nemad on viimane põlvkond, kes saab veel midagi ära teha.
Pärast seda muutuvad maakera soojenemise dramaatilised tagajärjed juba pöördumatuks, ütlevad nad teadusuuringutele viidates.
Seni on ainus reaktsioon noorte pingutustele telefonikõne Baerbockilt. «Aga isegi rohelistega ei saavuta me neid kliimaeesmärke, mida oleks vaja,» ütleb Lübbert.
