ÜLEVAADE ⟩ Mida arvavad Eesti eurosaadikud von der Leyeni kõnest?

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen eile Strasbourgis Euroopa Parlamendi ees kõnet pidamas. Foto: YVES HERMAN/REUTERS/Scanpix

Postimehe palvel vastasid Eesti eurosaadikud pärast Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni kõne kuulamist küsimusele: «Mis mõte Ursula von der Leyeni tänavusest kõnest teile märkimisväärseim tundub?»

 

Sven Mikser (SDE/S&D) Foto: Sander Ilvest

Ootuspäraselt oli Ursula von der Leyeni kõnes olulisel kohal võitlus Covidi-kriisi tagajärgedega. Kui komisjoni president tundis uhkust selle üle, et pärast kariderohket algust on Euroopa tõusnud vaktsineerimisel maailma liidrite sekka, siis minu hinge kriibib teadmine, et Eesti ei ole siin suutnud endale võetud eesmärke täita.

Jagan von der Leyeni heameelt, et pandeemiast tingitud kriis ei ole suutnud rajalt maha tõugata Euroopa rohepööret, kuid oleksin oodanud rohkem konkreetsust, milliste meetmetega aidatakse neid, kelle toimetulekut «vanadest» tehnoloogiatest loobumine lühiajaliselt enim ohustab. Selgus on aga hädavajalik, arvestades, millise innuga inimtekkeliste kliimamuutuste eitajad ka Eestis hirmu ja ebakindlust külvavad.

 

Riho Terras (Isamaa/Euroopa Rahvapartei) Foto: Gert Tali

Minu hinnangul oli sarnaselt eelmise aasta kõnega Ursula von der Leyenil sõnumeid igale kõrvale. Lähtuvalt nii praeguse komisjoni prioriteetidest kliima- ja digiteemadel kui probleemidest julgeoleku, tervishoiu, õigusriigi ja korruptsiooniga.

Kõige enam jäi sel aastal kõrva julgeoleku- ja kaitseteema, mida ta eelmine kord ei puudutanud. Olud on muutunud ning ELis on käivitunud aktiivne debatt paremini kasutatava sõjalise jõu loomise üle.

Komisjoni president küsis olulise, samas retoorilise küsimuse: miks pole varem välja töötatud ja missioonideks mõeldud ELi sõjalised võimed tööle hakanud? Vastust teavad Euroopas kõik: sest on puudunud poliitiline tahe neid kasutada. Lisaks on väga tähtis ka raha, mis kaitsevaldkonda panustatakse.

Kuulates Euroopa Komisjoni presidenti rääkimas vajadusest tõhusama sõjalise jõu järele, meenutan, et kehtiva eelarveraamistiku 2021–2027 läbirääkimistel nuditi kaitsesummasid kapitaalselt – kognitiivne dissonants ehedal kujul.

Positiivsena jäi kõrva hübriidohtude ja küberturvalisuse markeerimine. Need on valdkonnad, kus Euroopa üldine olukorrateadlikkus ja valmidus peavad märkimisväärselt paranema.