T, 27.09.2022

IMFi juht eitab Maailmapangas Hiina kasuks tehtud survestamist

AFP/BNS
IMFi juht eitab Maailmapangas Hiina kasuks tehtud survestamist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF-i) juht Kristalina Georgieva.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF-i) juht Kristalina Georgieva. Foto: CLEMENS BILAN/EPA/POOL/Scanpix

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF-i) juht Kristalina Georgieva vaidlustas eile sõltumatu uuringu, mis leidis, et naine survestas oma eelmises töökohas Maailmapangas alluvaid, et mitte ärritada Hiinat.

Uuringu tulemuste põhjal leidis Maailmapank, et peatab kohe oma ettevõtlus- ja õiguskeskkonda analüüsivad raportid Doing Business, kuna 2018. ja 2020. aasta väljaannetes leiti ebakorrapärasusi.

Alates oktoobrist 2019 IMFi juhina tegutsev bulgaarlanna Georgieva ei nõustu tema rolli kohta tehtud järeldustega.

«Ma ei nõustu põhimõtteliselt andmerikkumise uurimise järeldustega ja tõlgendustega minu rolli kohta Maailmapanga 2018. aasta Doing Businessi indeksi küsimuses,» teatas Georgieva.

«Nee on tõsised leiud,» teatas seevastu USA rahandusministeerium, lisades, et käib uurimisraporti analüüs. «Meie esmane vastutus on kaitsta rahvusvaheliste finantsasutuste usaldusväärsust,» märkis ministeerium.

Georgieva sõnul on ta IMFi juhatust olukorrast informeerinud. Juhatusel on kavas teemat arutada, kuid pole avaldatud, millal see toimub.

«Peame tema versiooni ära kuulama, kuid praegu ei näe see hea välja,» ütles Justin Sandefur Globaalse Arengu Keskuse vabaühendusest, kes on käsitlenud uurimisraporti metodoloogiat.

«IMFi juhi jaoks on seotus andmemanipulatsiooniga päris hirmus kahtlustus,» ütles ta AFPle, lisades, et tegemist on tõsise löögiga usalduväärsuse pihta.

Doing Businessi indeks järjestab riike äriregulatsioonide ja majandusreformide alusel ning investeeringute meelitamiseks on riigid huvitatud pingereas kõrge koha saavutamisest.

Läbi viidud uurimise põhjal kurtis Peking oma 78. koha pärast 2017. aasta hinnangus ning järgmise aasta raport näidanuks Hiina jätkuvat langust.

Viimastel nädalatel enne uue hinnangu avaldamist oktoobris 2017 palusid Maailmapanga toonane president Jim Kim ja tegevjuht Georgieva töötajatel otsida võimalusi Hiinaga seotud metoodika ajakohastamiseks, leiti advokaadibüroo WilmerHale teostatud uuringus.

Kim arutas Hiina kohta paremusjärjestuses pettunud Hiina tippametnikega, misjärel tõstatasid tema abid küsimuse, kuidas seda parandada, kinnitas Maailmapanga edastatud kokkuvõte uuringust.

Uuringuraporti järgi sõitles Georgieva Maailmapanga vanemametnikku, kes «ei suutnud hinnata Doing Businessi tähtsust Hiina jaoks». Pärast muudatuste tegemist olevat aga Georgieva teda tänanud panuse eest multilateralismi tagamisse.

Hiljem külastas Georgieva aruande vastutavat juhti tema kodus ning tänas «probleemi lahendamise eest».

Sel ajal, jaanuaris 2018. aastal astus Maailmapanga peaökonomistina tegutsenud Nobeli preemia laureaat Paul Romer tagasi, öeldes ajakirjanikele, et pingereastamise metoodika muutus töö käigus, mis jättis mulje, et tulemusi mõjutasid poliitilised kaalutlused, eriti Tšiili puhul.

Toona eitas Maailmapank poliitilise mõju võimalikkust järjekindlalt.

Romer ütles neljapäeval AFPle, et sel ajal ta ei teadnud, et Georgeva survestas töötajaid Hiina osas, ehkki tal oli «kahtlusi».

Nüüd tehtud uuring näitab aga, et ka 2020. aasta raportis leidub «kohatuid muudatusi» Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraatide ja Aserbaidžaani osas.

Heategevusorganisatsiooni Oxfam International Washingtoni büroo juht Nadia Daar pidas otsust Maailmapanga Doing Business aruanded tagasi kutsuda õigeks, sest tema sõnul ärgitas see indeks valitsusi kahjulikule ja ebavõrdsust süvendavale poliitikale.

Märksõnad
Tagasi üles