Pahameel USA äkilise lahkumise pärast Afganistanist pole üdini põhjendatud, sest aastate jooksul ei kasutanud eurooplased võimalust kujundada välja iseseisev Afganistani-poliitika ja mängida riigis mõjukamat osa, ütleb Saksamaa Marshalli Fondi Berliini haru külalisteadur Ulrich Speck. Tema sõnul peaks Afganistanis toimunu olema eurooplastele õppetund, et poliitikakujundamises ei tohi jääda lõputult USA järele ootama.
INTERVJUU ⟩ Ulrich Speck: eurooplased lasid käest võimaluse ise Afganistanis esile tõusta
Angela Merkelile on ette heidetud sõna Alternativlos (ilma alternatiivita – toim) liiga sagedast kasutamist, sest sellega peatatakse debatt. Nüüd ütles USA president Joe Biden, et Afganistanist lahkumisele polnud alternatiivi. Mida teie välispoliitika analüütikuna selle sõna kasutamisest arvate?
See on peaaegu filosoofiline küsimus. Loomulikult on alati alternatiive, aga kui rääkida Afganistanist, siis USA-le oli lahkumine Afganistanist Alternativlos, sest jätkamise hind – nii inimeludes kui rahas – olnuks liiga kõrge.
Need, kes väidavad, et alternatiiv oleks olnud Afganistani jäämine väiksemas mahus, põhjendavad seda, öeldes, et viimastel aastatel ei ole USA kandnud suuri inimohvreid.
Aga selle lähenemise puhul ei arvestata, et Taliban liikus riigis kiiresti edasi ning tappis oma teel Afganistani sõdureid ja tsiviilisikuid. Seda suundumust oleks saanud peatada vaid USA vägede kohalolekut suurendades, mis aga oleks tähendanud, et Talibani käe läbi oleks USA taas rohkem sõdureid kaotanud. Sellega oleks Afganistanis olemise hind kiiresti tõusma hakanud.