Islandi vulkaanipurse on pikim poolsajandi jooksul

Fagradalsfjalli vulkaan purskab. Foto: SWNS/ScanPix

Pühapäeval täitub kuus kuud ajast, mil Reykjavikist umbes 40 kilomeetri kaugusel asuv Fagradalsfjall taas laavat purskama hakkas.

Esimene laava hakkas Fagradalsfjalli mäe lähedal asuvast lõhest purskuma 19. märtsil. Mägi asub Reykjanesi poolsaarel, mis jääb pealinnast Reykjavikist edela suunas.

Sellest ajast on vulkaan muutunud turismimagnetiks, mida on seni vaatamas käinud üle 300 000 külastaja, et näha nii aeglast laavavoolu kui ka järsemaid kivipurskeid.

Islandi kuues vulkaanipurse 20 aasta jooksul on juba kauakestvam, kui riigi kesk-ida piirkonnas asuv Holuhraun, mis oli aktiivne augustist 2014 kuni veebruarini 2015.

«Kuus kuud on suhteliselt pikk purse,» ütles vulkanoloog Thorvardur Thordarson AFP-le.

Senini on Fagradalsfjallist välja voolanud ligi 143 miljonit kuupmeetrit laavat.

Võrreldes Holuhrauni laavapurskega, mis heitis välja viimase 230 aasta suurima laavakoguse, on seda siiski enam kui kümme korda vähem.

Geofüüsik Halldor Geirssoni sõnul on Fagradalsfjalli purse eriline selles mõttes, et see on säilitanud küllalt ühtlase väljavoolu. Islandi vulkaanide tavapärane käitumine on alustada väga aktiivselt ja heita palju laavat välja, kuid siis vool aja jooksul väheneb, kuni lõpuks peatub.

Islandi pikim purse oli üle 50 aasta tagasi, mil lõunaranniku lähedal Surtsey saarel kestis laavavool ligi neli aastat 1963. aasta novembrist 1967. aasta juunini.

Fagradalsfjallil avanes esimese kuu jooksul kümme pragu, millest moodustus seitse väikest kraatrit, aga praegu on nähtavad vaid kaks. Ehkki nüüd on vaid üks kraater aktiivne, ei näita vulkaan kiire vaibumise märke.

«Tundub, et seal on veel piisavalt magmat, ükskõik millisest kohast see välja pressib. Nii et see võiks jätkuda kaua,» märkis Geirsson.