EIK: Venemaad saab pidada vastutavaks Litvinenko surma eest

Aleksandr Litvinenko Ühendkuningriigis Londonins 10. mai 2002. Foto: Alistair Fuller/ap/scanpix

Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas teisipäeval, et Venemaad saab pidada vastutavaks endise KGB töötaja Aleksandr Litvinenko polooniumiga mürgitamise eest 2006. aastal Londonis.

Kohus selgitas välja, et Litvinenko tapsid Vene kodanikud Andrei Lugovoi ja Dmitri Kovtun ja on "tugev prima facie (esmapilgul, vastupidise tõestamiseni) alus arvata", et nad tegutsesid Vene võimude huvides.

"Venemaad saab pidada vastutavaks Aleksander Litvinenko atentaadi eest ÜK-s," ütles Strasbourgis paiknev kohus.

Hagi esitas Litvinenko lesk Marina.

Litvineno suri 2006. aastal Londonis, olles joonud hotellis teed, milles oli suur doos radioaktiivse polooniumi isotoopi Po-210. Juhtum avaldab tänini mõju Suurbritannia ja Venemaa suhetele.

Litvineno avaldas enne surma sõnumi, süüdistades oma mürgitamises president Vladimir Putinit.

Kohtu sõnul sõitsid Lugovoi ja Kovtun Londonisse eesmärgiga Litvinenko tappa.

"Planeeritud ja keeruline operatsioon, mis hõlmas haruldase ja surmava mürgi hankimist, paari reisikorraldusi ning korduvaid katseid mürki manustada osutavad, et härra Litvinenko oli operatsiooni sihtmärk."

Kohus lisas, et vastupidise tõestamiseni võib öelda, et Lugovoi la Kovtun tegutsesid Litvinenkot tappes Vene võimude juhistel või kontrollimisel.

Venemaa ei ole üritanud näidata, et mehed viisid operatsiooni läbi omal algatusel ega ole ka suutnud ümber lükata riigi seotuse väidet, seega leiab kohus, et "härra Litvinenko atentaat on omistatav Venemaale".

Kremli kriitikud näevad Litvinenko tapmist ühena Venemaa atentaatide reas, kuhu kuuluvad ka endise agendi Sergei Skripali mürgitamine Suurbritannias 2018. aastal ja opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi mürgitamine Siberis 2020. aastal. Kreml eitab seotust nende juhtumitega.