Trudeau võitis valimised, kuid eesmärk jäi saavutamata

Copy
Peaminister ja Liberaalse Partei juht Justin Trudeau pärast valimisvõitu enda pooldajaid toetamas.
Peaminister ja Liberaalse Partei juht Justin Trudeau pärast valimisvõitu enda pooldajaid toetamas. Foto: ERIC BOLTE/EPA/Scanpix
  • Trudeau vajas enamusparlamendiks 170, kuid püüdis 158 kohta
  • Paljud kanadalased ei mõistnud, milleks oli vaja erakorralisi valimisi
  • Trudeau arvates oleks võitlus koroonapandeemia vastu edukam koos enamusega
  • Vaatlejate sõnul oli tegu paljuski 2019. aasta valimiste kordusega

Kuigi valimistulemused näitasid, et Justin Trudeau on jätkuvalt Kanada peaminister, ei saanud ta erakorralistelt valimistelt loodetud saaki. Peaminister peab jätkama tööd vähemusvalitsusega. 

Tegu oli kolmandate valimistega, kus Trudeau kindlustas oma võitu. Kriitikute sõnul oli valimiste näol tegu aga aja raiskamisega, sest tulemused on peaaegu võrdväärsed eelmiste valimistega.

Trudeau võidukõnet pidamas.
Trudeau võidukõnet pidamas. Foto: Paul Chiasson/The Canadian Press via AP/Scanpix

Kriitikute sõnul raisati lisaks ajale ka raha: valimised maksid ligi 600 miljonit kanada dollarit, mis tegi neist Kanada ajaloo kõige kallimad valimised. Valimisaktiivsus oli aga ligikaudu 58 protsenti, mis on Kanada ajaloo madalaim tulemus. 

Vasakpoolse Uue Demokraatliku Partei liider Jagmeet Singh valimistejärgsel pressikonverentsil.
Vasakpoolse Uue Demokraatliku Partei liider Jagmeet Singh valimistejärgsel pressikonverentsil. Foto: Darryl Dyck/The Canadian Press via ZUMA Press/Scanpix

Vaatlejate sõnul ei leidnud Trudeau teemat (näiteks ei rõhutanud ta kliimaküsimustele), mis valijaid piisavalt kõnetekas, et neid valimiskastide juurde meelitada.

Lootus enamusvalitsuse järele

Trudeau kuulutas erakorralised valimised välja augustis - ajal, mil peaministri toetus oli üsna kõrge. Peaministri sõnul oli tal neid valimisi vaja enamuse saavutamiseks valitsuses. Trudeau juhitud Kanada Liberaalse Partei (LPC) tugeva mandaadi korral oleks Trudeau'l lihtsam võidelda koroonapandeemia vastu.

Teisipäevase seisuga haaras valimistulemuste järgi Trudeau juhitud LPC endale 158 ning peamine rivaal Konservatiivne Partei (CP) 119 kohta, vahendab The New York Times. Ülejäänud parlamendikohad võtsid endale vasakpoolne Uus Demokraatlik partei (NDP), Quebeci blokk ning roheliste partei. Enamusvalitsuseks oleks Trudeau vajanud 170 kohta. 

Artikli foto
Foto: ANDREJ IVANOV/AFP/Scanpix

Eelmiste, 2019. aastal korraldatud valimistega võrreldes võitis Trudeau' erakond ühe koha ning konservatiivid kaotasid kaks. Paljud analüütikud on seega leidnud, et tegu oli justkui 2019. aastate valimiste dubleerimisega. 

«Kui te kartsite, et jäite 2019. aasta valimistest ilma, siis ärge muretsege - seda korrati tänavu,» sõnas Calgary Mount Royali ülikooli poliitikateadlane Duane Bratt ajalehele The New York Times.

Trudeau leiab end valimiste järgselt sarnases seisus, kus ta seisis kaks aastat tagasi. Selleks, et jõustada seadusi, peab ta püüdma parlamendi opositsioonipoliitikud enda poolele üle. Teisalt võib tema vähemusvalitsus olla haavatav umbusaldushääletusele.

Trudeau pettumus paisitis läbi ka tema teisipäevahommikuses kõnes. «Te ei taha, et me räägiksime enam valimistest või poliitikast. Te tahate, et me suunaksime oma fookuse tööle, mida me peame teie jaoks ära tegema,» sõnas peaminister. 

Trudeau perega valimistulemusi ootamas.
Trudeau perega valimistulemusi ootamas. Foto: CARLOS OSORIO/Reuters/Scanpix

Küsimuse all valimiste vajalikkus

Trudeau lootis, et uue enamusvalitsusega oleks riigil võimalik tõmmata joon alla koroonapandeemiale, võidelda kliimakriisi vastu, seista naiste õiguste eest, kaitsta meditsiinitöötajaid ja tegeleda sotsiaalmajanduslike küsimustega. Ta rõhutas, et nende küsimustega on keeruline vähemusvalitsuses tegeleda. 

Kuigi paljude kanadalaste jaoks on need teemad olulised, ei mõistnud valijad, miks oli vaja keset koroonapandeemiat korraldada erakorralisi valimisi. 

Opositsioonipoliitikud kritiseerisid Trudeau' sammu. Konservatiivide liidri O'Toole'i sõnul on erakorraliste valimiste näol tegu Trudeau' «kiire võimuhaaramisega».

Konservatiivide liider Erin O'Toole valimisõhtul Oshawas.
Konservatiivide liider Erin O'Toole valimisõhtul Oshawas. Foto: GEOFF ROBINS/AFP/Scanpix

«Viis nädalat tagasi palus Trudeau enamusvalitsuse järele, tema sõnul oli vähemusvalitsus töövõimetu. Kuid täna õhtul ei andnud kanadalased Trudeau'le soovitud enamusvolitusi,» sõnas O'Toole, vahendab CNN.

«Iga kanadalane on oma elus kohtunud mõne Justin Trudeau'ga - privilegeeritud ning oma õigusi tagaajava inimesega, kes soovib alati esirinnas seista. Ta soovis seista esirinnas, kui kuulutas keset koroonapandeemiat välja kallid ja tarbetud valimised. Tegu pole juhtimise, vaid omakasu [tagaajamisega]. See ongi Justin Trudeau, läbi ja lõhki,» sõnas O'Toole. 

Tagasi üles