R, 29.09.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Putin tahab Vene meediasse rohkem religioonisaateid

Inna-Katrin Hein
Facebook
Comments
Vladimir Putin ja Venemaa õigeusukiriku patriarh Kirill
Vladimir Putin ja Venemaa õigeusukiriku patriarh Kirill Foto: SCANPIX

Venemaa peaminister Vladimir Putin tahab ühiskonnas religiooni tähtsust tõsta.

Putin lubas anda suure summa kirikute remontimiseks ning leidis, et televisioonis ja raadios peaks olema enam usuga seotud saateid, vahendab AFP Interfaxi.

Putin kohtus selle nädala kolmapäeval Moskvas Danilovi kloostris vene õigeusu kiriku ja teiste religioonide juhtidega. Delegatsiooni juhtis Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill.

Venemaal on neli tunnustatud religiooni: vene õigeusk, islam, judaism ja budism.

Putin on oma kandidatuuri üles seadnud märtsis toimuvatele presidendivalimistele.

Vene meedia andmetel sõnas patriarh Kirill, et Putinist saab tõenäoliselt president.

Putin lubas, et valitsus toetab neid kodanikke, kelle maailmapildis on esikohal vene õigeusk või muud tunnustatud religioonid.

Putin samas ei täpsustanud, milline peaks olema religioossete saadete sisu ja kui palju peaksid meediakanalid neid näitama.

Putin viitas ka küsitlusele, mis näitas, et 71 protsenti venelastest pooldab õigeusu teemalise telekanali loomist.

Putini arvates tuleks ka koolides tõhustada religiooni ja eetika õpetamist.

Pärast 1917. aasta revolutsiooni keelati Venemaal religiooniõpetus, kirikuid hävitati ning usklikke kiusati taga.

Enne Nõukogude Liidu teket oli kirik toetanud tsaarivõimu. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal tõesti õigeusk selles riigis jälle au sisse.

Usuõpetus kehtestati Venemaa koolides 2009. aastal. Putini andmetel on usuõpetus 30 000 kooli programmis ja seda õpib pool miljon last.

Möödunud aastal tegi asepeaminister Aleksander Žukov ettepaneku kehtestada kohustuslik usuõpetus kogu Venemaa koolides.

Samas on aga Vene põhiseadus usust lahus. Seda selle tõttu, et Venemaal on väga palju rahvusi ja religioonigruppe.

Uutesse kristlikesse religioonidesse, näiteks USAs levivasse mormoonlusesse, suhtutakse Venemaal skepsisega. Sama kehtib ka hinduismi usundite kohta.

Venemaal on islamiste umbes kümnendik usklikest. Enamik neist on mõõduka suuna pooldajad, Kesk-Venemaal elavad tatarlased ja baškiirid.

Venemaal peetakse probleemiks Lõuna-Venemaa separatistide ja terroristidega seostatavat äärmusislamismi. Tšetšeeni mässulised unistavad näiteks Kaukaasia kalifaadist.

Vene rahvastikustatistika andmetel on kõige suurem sündimus Vene moslemite seas, samas kui vene põhirahva juurdekasv on märgatavalt väiksem.

Facebook
Comments

Märksõnad

Tagasi üles