AK Dominikaani preester Alain Arnould: vähemusse jäämine tähendab kristlastele vabadust

«Me näeme täna moslemiriikide pealt, mis juhtub, kui kultuurilised religioonid eksisteerivad. Kristluse puhul näeme seda minevikust. See on ohtlik,» ütleb vaimulik Alain Arnould.
«Me näeme täna moslemiriikide pealt, mis juhtub, kui kultuurilised religioonid eksisteerivad. Kristluse puhul näeme seda minevikust. See on ohtlik,» ütleb vaimulik Alain Arnould. Foto: Mihkel Maripuu

Me peame palvetama tänaste inimeste vajaduste eest, mitte nostalgiast minevikukristluse järele, ütleb dominiiklaste ordu Kanada ja Euroopa harude suhtluse eest vastutav vend Alain Arnould.

Alustades isiklikust: kuidas te leidsite oma kutsumuse dominiiklasena?

Elasin pikka aega Inglismaal. Sattusin Cambridge’is väiksesse dominiiklaste kogukonda, kus tudengid jagasid elu – tegid süüa, palvetasid ja sõid – koos dominiiklastega. Liitusin selle grupiga ja sain seal aru, kuidas kogukondlik elu võib olla toitev, aidata õppida, palvetada.

Pärast pikka kaalumist otsustasin 1993. aastal selle orduga liituda.

Kas te olete sünnipärane katoliiklane?

Jah. Minu lugu on väga igav. Ma sündisin ja mind kasvatati katoliiklasena, mu pere käis iga nädal missal, õppisin katoliku koolis ja kuulusin katoliku noorteliikumisse, olin seotud paljude kiriku ja koguduse ettevõtmistega. Ei midagi suurejoonelist.

Tean, et mõnel inimesel läheb see teisiti, nad leiavad usu hilisemas elu osas, neil on ebatavalisi kogemusi või ilmutusi. Minuga nii polnud. Minu jaoks on katoliiklane olemine lihtsalt normaalne asi.

Tagasi üles