Saksamaa saab üldvalimistega uue kantsleri
Saksamaal peetakse pühapäeval esimesed parlamendivalimised enam kui kümne aasta jooksul, kus ei kandideeri kantsler Angela Merkel.
Kantslerit ei valita otse, vaid parlamendi alamkojas ehk bundestagis pärast valitsuse koosseisus kokkuleppimist. See tähendab, et Merkel võib jääda oma ametisse veel nädalateks, kui mitte kuudeks.
Pärast aastaid kahe partei koalitsioone moodustavad tänavu Saksa uue valitsuse tõenäoliselt kolm erakonda. Seda pole üleriigilistel valimistel nähtud alates 1950. aastatest.
Enamikes parlamentaarsetes süsteemides teeb president kõige enam hääli kogunud parteile ettepaneku moodustada uus valitsus.
Saksamaal võivad erakonnad alustada ka eelkõnelusi, millel puudub ajalimiit ning mille käigus võivad kõik pidada üheaegselt koalitsioonikõnelusi. Traditsiooniliselt kutsub kõige enam hääli kogunud partei väiksemad kõnelustele.
Rohelised on juba kuulutanud välja parteikongressi 2. oktoobriks, mille käigus võivad nad otsustada, kellega peetakse eelkõnelusi.
Kõnelused algavad kohe peale pühapäevaste valimiste tulemuste selgumist.
Uus parlamendi koosseis peab pidama oma avaistungi hiljemalt 30 päeva pärast valimisi 26. oktoobril.
Kui kaks või kolm erakonda nõustuvad põhimõtteliselt liidu moodustamisega, peavad nad alustama ametlikke koalitsioonikõnelusi, mille käigus hakkavad töörühmad erinevaid valdkondi lahkama.
Nende kõneluste järel otsustavad parteid, kes vastutab millise ministeeriumi eest ning sõlmitakse koalitsioonileping.
Selle protsessi käigus on võimul ametisolev valitsus.
Erakonnad esitavad oma kandidaadi kantsleriks, millele järgneb hääletus bundestagis, kus valitsusjuhiks saamiseks on tarvis absoluutset enamust.
Saksamaa viimaste parlamendivalimiste järel, mis peeti 24. septembril 2017, määrati Merkel CDU-CSU ja vasaktsentristliku Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) koalitsiooni kantsleriks ametlikult alles 14. märtsil 2018.