Hiina president: suhted Taiwaniga on «karmid»
Hiina president Xi Jinping hoiatas pühapäeval, et Pekingi ja Taipei suhted on «karmid», ning kutsus Taiwani peamist opositsioonierakonda aitama kaasa «riigi ühendamisele».
Hiina peab isevalitsevat demokraatlikku Taiwani enda provintsiks ja on lubanud selle ühel päeval oma territooriumiga liita, vajadusel jõuga.
Xist on saanud riigi kõige sõjakam juht pärast Mao Zedongi, kes on nimetanud saare hõivamist «vältimatuks».
Oma õnnitluskirjas Pekingi-meelse Kuomindangi (Rahvapartei - KMT) uuele juhile Eric Chule ütles Xi, et Hiina kompartei ja KMT peaksid tegema koostööd «jagatud poliitilistel alustel».
«Minevikus soovisid meie erakonnad »1992. aasta konsensust« ja olid Taiwani iseseisvuse vastu, et edendada rahumeelset arengut väinaülestes suhetes,» ütles Xi KMT avaldatud kirjas.
«Praegu on olukord Taiwani väinas keeruline ja karm,» ütles ta, kutsudes erakondi üles tegutsema koos rahu ja «riigi ühendamise» nimel.
Taiwani ja Hiina vahelised suhted paranesid märkimisväärselt KMT-sse kuuluva presidendi Ma Ying-jeou ametiajal aastatel 2008-2016, mille kulminatsiooniks sai Xi ja Ma Ying-jeou ajalooline kohtumine Singapuris 2015. aastal.
KMT on vältinud vastuolusid Hiinaga, nõustudes niinimetatud 1992. aasta konsensusega, mis on vaikiv kokkulepe, et on olemas vaid «üks Hiina», täpsustamata, kas selle õiguspärane esindaja on Peking või Taipei.
Vastuseks ütles Chu Xile saadetud kirjas, et mõlemad pooled «peaksid otsima ühisosa ja austama oma erimeelsusi», et edendada rahu ja julgeolekut Taiwani väinas.
Peking on suurendanud sõjalist, diplomaatilist ja majanduslikku survet Taiwanile alates Tsai Ing-weni presidendiks valimisest 2016. aastal, kes näeb saart sõltumatu riigina ja mitte osana «ühest Hiinast».
Mullu rikkusid Hiina hävituslennukid rekordilised 380 korda Taiwani kaitsetsooni piiri ning analüütikud on hoiatanud, et kahe riigi vahelised pinged on seni suurimad 1990. aastate keskpaigast alates.
Neljapäeval saatis Hiina 24 sõjalennukit, sealhulgas kaks tuumarelva kandevõimekusega lennukit Taiwani õhukaitsetsooni, mis on suurimaid sissetunge üle mitme nädala.
Hiina väljendas eelnevalt vastasseisu Taiwani ühinemisele Vaikse ookeani vabakaubandusleppega CPTPP-ga, millega Peking soovib ise liituda.