/nginx/o/2018/08/24/11310799t1h4f39.jpg)
/nginx/o/2008/02/25/21722t1h4792.jpg)
Kremli alalise esindaja kinnitusel näeb Moskva suhteid alliansiga paranemas ning soovib liitlastele edu ka Afganistanis, et vähendada regionaalseid ohtusid.
Rogozin: jääminek suhetes NATOga on alanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Jää hakkas liikuma. Vene-NATO nõukogu mitteametlik istung esmaspäeval tähendab sisuliselt töö taasalustamist,» ütles Dmitri Rogozin laupäeval raadiojaamale Ehho Moskvõ, viidates sellele, et siis kohtub ta mitteametlikul istungil taas üle pika aja NATO liikmesriikide saadikutega.
NATO peatas kohtumised mitme kuu eest protestiks Venemaa sõjalise rünnaku vastu Gruusias mullu augustis. Rogozin lisas, et ülehomsel kohtumisel ei ole kindlat päevakorda, kuid kui see on edukas, võib varakevadel järgneda ka välisministrite kohtumine. Samas välistas ta Vene-NATO tippkohtumise toimumise sellel aastal.
NATO-Vene nõukogu on foorum Moskva ja alliansi vahelise koostöö arutamiseks.
Vene Föderatsiooni president Dmitri Medvedev ütles reedel, et tervitab USA presidendi Barack Obama otsust vaadata üle Afganistani poliitika ning on valmis koostööks, kaasa arvatud varustusteede võimaldamine NATO jõududele mittesõjaliseks transiidiks.
NATO soovib kiiresti leida ohutuid varustusteid, mis vähendaksid rahvusvaheliste vägede sõltuvust Pakistanist, kus Talibani võitlejad on rünnanud sageli Afganistanis viibivatele lääne jõududele saadetisi transpordivad veokeid.
USA operatsioone Lähis-Idas ja edelapoolses Aasias juhtiv kindral David Petraeus külastas viimastel päevadel nelja Afganistani naabruses asuvat endist Nõukogude liiduvabariiki, et pidada kõnelusi uute varustusmarsruutide üle.
Rogozin ütles täna ajakirjanikele, et Vene luure hinnangul varastatavad või hävitavad Talibani sissid kuni pooled Pakistani kaudu liikuvad NATO saadetised. Ta lisas samas, et Venemaa soovib NATO edu Afganistanis.
«Ma võin täie vastutustundega öelda, et NATO lüüasaamise korral Afganistanis hakkavad sellest võidust indu saanud fundamentalistid põhja poole vaatama,» sõnas saadik.
«Kõigepealt annavad nad löögi Tadžikistanile, seejärel üritavad tungida Usbekistani... Kui asjad kujunevad halvasti, siis peavad meie poisid umbes kümne aasta pärast võitlema hästirelvastatud ja hästiorganiseeritud islamistidega kusagil Kasahstanis,» põhjendas ta.
Nõukogude Liit võitles omal ajal Afganistanis ligi kümme aastat ning viis väed sealt välja 1989. aastal, kui hakkas lõppema Külm sõda maailmas. Rogozin välistas täna siiski Vene vägede saatmise Afganistani, kuid tõdes, et riik peab abistama NATO jõudusid, mis tegutsevad ÜRO mandaadi alusel.
«Me oleme seal olnud ja meile see ei meeldinud. Ent me peame tegema kõike, mida suudame, et toetada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni elluviimist,» kinnitas Rogozin.