AK ⟩ Jüri Reinvere: Saksamaa kaardilaud – kuidas sattusid trumpkaardid suurtelt väikestele

Ametist lahkuv Saksa liidukantsler Angela Merkel ja tema valitsuse rahandusminister, valimistel enim hääli kogunud sotsiaaldemokraatide kantslerikandidaat Olaf Scholz. Foto: Clemens Bilan/Epa/Scanpix

Enne pühapäevaseid Saksamaa üldvalimisi tehtud gallupite ennustused ei erinenudki eriti palju tulemustest. Põlised Saksamaa valitsejad – sotsiaaldemokraadid (SPD) ja kristlikud demokraadid (CDU ja CSU) – maandusid lähestikku siia- ja sinnapoole 25 protsenti. Roheliste kasv jäi kasinaks, ülejäänud kes kuidas. Telgitagused mängud koalitsioonide kaudu üksteise väljatõrjumiseks olid ilmselt alanud juba nädalaid tagasi – vähemalt kui uskuda SPD vana kaardiväe tähelepanekuid televiisorit vaadates, kelle seltsis ma juhtusin valimisõhtul olema.

Juba teisipäeva õhtuks oli näha, kuidas CDU liikmed järjest kiivama hääletooniga hakkasid nõudma oma kantslerikandidaadi Armin Lascheti tagasiastumist, ehkki just Laschet oli see, kes näitas paari päeva jooksul üles võimujanu, mille kõrval nii mõnigi poliitik kahvatuks. Paljutähenduslikud pilgud valimisõhtul tema, liberaalide (FDP) ja roheliste parteijuhtide vahel olid kogu rahvale vaadata. Nendest võis aimata, et telgitagune kokkulepe on tegelikult juba saavutatud.

Hoolimata SPD erakordsest võidust oli valimistulemus siiski väga problemaatiline. Võib ennustada, et koalitsiooniläbirääkimised kujunevad erakordselt raskeks, sest vaevalt sotsiaaldemokraadid Olaf Scholzi kätte võidetud kantslerikohta liiga kergesti käest lasevad.