Aga see polnud see sõnum, mida Davlat kartis. Talibani lippu lehvitanud mehed ei ähvardanud teisel pool jõge elavaid rahvuskaaslasi tadžikke peagi «vabastama» tulla. Vastupidi, nad kinnitasid, et neilt pole mingit ohtu oodata ja nad ei kavatse sealkandis sadu kilomeetreid mööda mägist Pandži jõge jooksvat Tadžikistani-Afganistani piiri ületada ega kedagi puudutada.
Seni on talibid oma sõna pidanud ja Davlat on muutunud julgemaks. «Mina küll enam ei karda, et nad siiapoole üle tulevad. Keegi siin ei usu seda,» räägib Davlat kuu aega hiljem Postimehele.
Ruzvatist üle jõe asuv Afganistani kišlakk (meie mõistes küla) kannab nime Darvoz. Kohalike sõnul on seal umbes 300 majapidamist. Kui Taliban sinna sisse tuli, siis oli Darvozis üksjagu tulistamist. Lisaks automaaditulele oli kuulda ka pidevat kuulipilduja tikkimist. Afgaani politseinikud hakkasid Talibanile vastu, kuid olid sunnitud ikkagi põgenema. «Seal oli paras Panjshēr,» meenutab Davlat, võrreldes lahingut senini Panjshēri orus kestva vastupanuga.