Merkel kutsus erakondi koalitsioonikõnelustel kompromisse leidma
Ametist lahkuv Saksa kantsler Angela Merkel soovitas pühapäeval erakondade juhtidel pärast eelmisel nädalal toimunud üldvalimisi oma mantlipärija leidmisel erimeelsused ületada.
Rääkides Saksamaa taasühinemise aastapäeva tähistaval üritusel Halle linnas, ütles Merkel, et riigil on taaskord võimalus kujundada oma tulevikku.
«Võime tulevikus vaielda, kuidas seda täpselt teha, aga teame, et vastus on meie kätes, et peame kuulama ja rääkima üksteisega, et meil on erimeelsusi, aga eelkõige on meil ühisosa,» ütles Merkel.
«Olge valmis uuteks kohtumisteks, tundke teiste vastu huvi, rääkige oma lugusid ja olge erinevuste suhtes sallivad,» ütles Merkel. «See on 31 aastat tagasi toimunud Saksamaa taasühinemise õppetund.»
Võimalik, et tegu oli Merkeli viimase suure kõnega kantsleriametis, ning tundus, et Saksa pikaaegne juht saatis sõnumi valitsuse moodustamise üle kauplevatele poliitikutele.
Merkel lahkub kantsleriametist pärast seda, kui on moodustatud uus valitsus. Ta on olnud riigi eesotsas 16 aastat järjest, kuid seekord võitsid valimised tema praegused koalitsioonipartnerid sotsiaaldemokraadid (SPD).
SPD sai eelmisel pühapäeval peetud parlamendivalimistel 25,7 protsenti häältest ning Merkeli enda erakond, nüüd Armin Lascheti juhitud paremtsentristlik CDU-CSU pidi leppima enneolematult madala tulemusega 24,1 protsenti.
Mõlemad erakonnad alustavad pühapäeval koalitsiooniläbirääkimisi roheliste ja liberaalsete Vabade Demokraatidega (FDP), kellega on vajalik valitsuse moodustamiseks kokkulepe saavutada.
«Võtame mõnikord oma demokraatlikke saavutusi liiga kergekäeliselt,» ütles Merkel oma kõnes, paludes avalikkusel «tõrjuda radikaliseerumist». Ta viitas kaks aastat tagasi neonatside korraldatud sünagoogi rünnakule Halles.
«Mitmekesisus ja erinevus» ei ohusta ühiskonda, nagu Saksamaa Berliini müüri langemisele järgnenud aastatel on tõestatud, lausus Merkel.
Enne taasühinemist Ida-Saksamaal elanud veteranpoliitik oli silmnähtavalt liigutatud, kirjeldades oma võitlust eelarvamustega, ning kutsus üles näitama suuremat «lugupidamist» ida-saksa inimeste lugude vastu.