USA avalikustas esmakordselt nelja aasta jooksul tuumalõhkepeade arvu

Deaktiveeritud kontinentidevaheline ballistiline tuumarakett Titan II Arizonas muuseumieksponaadina. Foto: BRENDAN SMIALOWSKI/AFP/Scanpix

USA välisministeerium avaldas teisipäeval esimest korda nelja aasta jooksul riigi tuumalõhkepeade arvu pärast seda, kui endine president Donald Trump nende andmete avaldamise peatas.

30. septembri 2020 seisuga oli USA relvajõududel 3750 aktiivset ja mitteaktiivset tuumalõhkepead, mis on 55 võrra vähem kui aasta varem ja 72 võrra vähem kui 2017. aasta samal kuupäeval.

See näitaja oli ühtlasi madalaim sestsaadik, kui USA tuumarelvavarud jõudsid oma kõrgeimale tasemele külma sõja haripunktis Venemaaga 1967. aastal, mil lõhkepäid oli kokku 31 255.

Numbrid avalikustati teisipäeval, ajal, mil Joe Bideni administratsioon püüab taas käivitada Venemaaga relvastuskontrollikõnelusi, mis olid Trumpi valitsuse ajal takerdunud.

«Riikide tuumarelvavarude läbipaistvuse suurendamine on tähtis tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimispüüdluste jaoks,» seisis välisministeeriumi avalduses.

Trump, kes viis Ühendriigid välja Iraani tuumaleppest ja Venemaaga sõlmitud keskmaa tuumajõudude lepingust (INF), peatas mullu ka kõnelused strateegilise relvastuse vähendamise leppe Uus START üle enne selle 5. veebruariks kavandatud kehtivusaja lõppu.

Uus START piirab Washingtoni ja Moskva tuumalõhkepeade arvu ning selle aegumine võinuks tagasi pöörata mõlema poole lõhkepeade kärpimise.

Trump ütles, et soovib uut lepingut, mis hõlmab ka Hiinat, kel on vaid murdosa USA ja Venemaa lõhkepeadest. Peking keeldus sellest kategooriliselt.

20. jaanuaril ametisse astunud Biden tegi kohe ettepaneku Uue STARTi viieaastaseks pikendamiseks, millega Vene president Vladimir Putin ka kiiresti nõustus.

2010. aastal allkirjastatud nn uus START-leping on kahe suurriigi viimane kehtiv tuumalepe, mis kohustab neid piirama oma strateegilist tuumaarsenali 1500 lõhkepeaga.

Eelmisel nädalal pidasid Vene ja USA diplomaadid Genfis suletud uste taga kõnelusi, et alustada arutelusid Uue START-leppe järeltulija ja tavarelvastuse kontrolli üle.

Üks USA ametiisik nimetas kõnelusi «viljakaiks», kuid mõlemad pooled ütlesid, et ainuüksi läbirääkimiste pidamine oli positiivne.