:format(webp)/nginx/o/2018/08/07/11162590t1h5398.jpg)
/nginx/o/2021/10/08/14124281t1h05e4.png)
- Tahtmatu väärinfo on viga, tahtlik on manipuleerimine kindlal eesmärgil
- Vilniuse kultuuripealinna ajal sai Bankauskaitė isikliku kogemuse väärinfoga
- Kolm suurt väärinfo levitajat on Venemaa, Hiina ja Iraan
- Kõigis Balti riikides kasutatakse sarnaseid narratiive kohalikus kontekstis
Selle aasta aprillis näitas Läti rahvusringhääling LTV eksklusiivintervjuud Leonid Volkovi, Venemaa vangistatud opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi parema käega. Volkov kuulutas, et Navalnõi kampaaniaülema koha võtab üle youtuber Juri Dud. Pommuudis levis Lätis kui kulutuli.
Paar tundi hiljem võttis LTV uudise tagasi. Videokõnes ei astunud üles mitte Volkov, vaid süvavõltsingu (deepfake) tehnoloogia abil temana esinenud kelmid, Kremli kriitikuid varemgi hanitanud Vladimir Kuznetsov ja Aleksei Stoljarov.
Petturid ise eitasid süvavõltsingu kasutamist: nende sõnul oli tegemist lihtsalt meigi ja hämara valgusega. Volkovi hinnangul oli mängus siiski ka süvavõltsing. Lisaks avaldas Navalnõi abi, et kelmidega olid tema pähe suhelnud ka Baltimaade parlamendiliikmed ja Ühendkuningriigi alamkoja väliskomisjoni juht.
«See on digitaalne oht demokraatiale,» hoiatab Läti strateegilise kommunikatsiooni asjatundja Solvita Denisa-Liepniece, milline mõju on tahtlikul väärinformatsiooni levitamisel. Ta kirjeldab, et digitaalmaailmas liigub areng kiiremini, kui inimesed õpivad sellega toime tulema.
Solvita Denisa-Liepniece
/nginx/o/2021/10/08/14124284t1h4ed9.jpg)
- Valmieras asuva Vidzeme kõrgkooli õppejõud.
- Uurib meedia kirjaoskust ja infovälja mõjutamist Balti riikides.
- Varem töötanud raadio- ja teleajakirjanikuna Läti rahvusringhäälingus.
- Omandas poliitilise kommunikatsiooni doktorikraadi Antwerpeni ülikoolis 2013. aastal.
Vilniuse ülikooli kommunikatsiooniteaduskonna õppejõud Dalia Bankauskaitė on sama meelt. «See on tõsine oht. Uskuge mind, pahatahtlik teave, väärteave, info- ja mõjuoperatsioonid on väga ohtlikud ning neil on laastav mõju,» ütleb ta.
Bankauskaitė eristab tahtmatut ja tahtlikku väärinformatsiooni (desinformatsiooni).
«Tahtmatu väärinformatsioon on viga. Vigu võib teha hajameelsusest või teadmatusest, aga neid parandatakse. Võtmetähtsusega on see, et vigade eesmärk ei ole kahju teha. Tahtlik väärinformatsioon on teabega manipuleerimine kindla eesmärgi saavutamiseks, mis on tavaliselt pahatahtlik.»
Tema esimene isiklik kogemus organiseeritud väärinformatsiooni levitamisega pärineb rohkem kui kümne aasta tagusest ajast, kui Euroopa kultuuripealinna tähistamisele 2009. aastal Vilniuses eelnes mitmeaastane kampaania projekti mustamiseks. Tegemist oli esimese korraga, kui Ida-Euroopa linn valiti Euroopa kultuuripealinnaks, muutudes nii ahvatlevaks sihtmärgiks.
«Algul me ei teadnudki, kuidas seda fenomeni nimetada,» sõnab Bankauskaitė, kes toona töötas kultuuripealinna projekti vedava MTÜ juhina. MTÜ töötajatele hakati saatma palju negatiivset tagasisidet, mis oli täiesti alusetu. Internetti loodi veebileht, mis koondas erinevaid süüdistusi. Seejärel korjas loo üles trükimeedia, mis ei kontrollinud, kas info vastab tõele. Arutelu jõudis ajalehtede arvamuskülgedele ja poliitikasaadetesse.
Välismaalt rahastatud laimukampaania
Lumepalliefekt tähendas, et kuigi laimukampaania maht oli vaid kolm protsenti kogu tagasisidest, pöörati ainult sellele tähelepanu.
«Kolmel protsendil oli suur mõju. Me kulutasime kogu aja seletuste andmisele ja väidete ümber lükkamisele,» kirjeldab Bankauskaitė. «Kultuuriringkonnad hakkasid kahtlustama, et projektivõistlused pole läbipaistvad. Poliitikud kasutasid ühiskondlikku arutelu ära omakasuks. Eesmärk oli projekti häirida, ühiskonda lõhestada ning nad saavutasid teataval määral edu.»
Dalia Bankauskaitė
:format(webp)/nginx/o/2021/10/08/14124286t1h8b79.jpg)
- Vilniuse ülikooli õppejõud, Leedu seimi informatsiooni- ja kommunikatsiooniosakonna nõunik.
- USA mõttekoja Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse koosseisuväline teadur demokraatia kerksuse programmis.
- Varem töötanud Euroopa Komisjoni delegatsioonis Vilniuses ja Leedu saatkonnas Moskvas.
Kultuuripealinna korraldajad jõudsid organiseeritud kampaania jälile siis, kui selgus, et veebilehekülje loomist ja ülalpidamist rahastati välismaalt. «Praegu on Leedu julgeolekuasutused nimetanud selle veebilehekülje pahatahtlikuks ja Kremli-meelseks, aga nad jätkavad oma tegevust.»
Denisa-Liepniece ei taha väärinformatsiooni levitamises selgelt omistada süüd Venemaale, ent tema sõnul võib teha teatavaid järeldusi, kui uurida infovälja mõjutamise kattuvaid mustreid Euroopa riikides.
Tehisintellekti abil online- ja sotsiaalmeediat uuriva Tšehhi firma Semantic Visions juht František Vrabel loetleb kolm suurt infooperatsioonide tegijat siiski üles. Need on Venemaa, Hiina ja Iraan. Teistest märkimisväärselt aktiivsem on just Venemaa.
Kreml tahab ühiskonda lõhestada
Vrabeli sõnul kasutasid Venemaa ja Hiina varem täiesti erinevaid meetodeid, aga koroonapandeemia ajal on Hiina valitsus saanud Venemaalt inspiratsiooni. Venemaa keskendub ka praegu ennekõike väärinfo levitamisele.
Mõnede arvates on koguni desinformatsiooni mõiste ingliskeelne nimetus tuletatud venekeelsest sõnast dezinformatsija. Desinformatsiooni levitamisega ehk tollases keelepruugis «aktiivmeetmetega» tegeles näiteks KGB esimese peavalitsuse A-osakond. Väärinformatsiooni eesmärk on petta avalikku arvamust.
František Vrabel
/nginx/o/2021/10/08/14124283t1hd5a2.jpg)
- Asutas 2011. aastal Tšehhi firma Semantic Visions, mis analüüsib tehisintellekti abil 90 protsenti maailma online-meediast.
- Ettevõte tegeleb peamiselt riskide tuvastamisega, aga selle käigus on nad vaatluse alla võtnud väärinfo levitamise.
- Eesti keeles andmeanalüüsi ei tehta.
- Varem töötanud kaitsetööstuses.
Vrabel tõi esile, et Vene valitsus tahab veenda avalikkust, et tõde pole olemas. Kui inimesed lõpetavad tõesse uskumise, kaotavad nad usu demokraatlikesse institutsioonidesse, mis viib demokraatia kokkuvarisemiseni. «Nad teevad kõik, mis võimalik, et ühiskonda polariseerida,» kirjeldab Vrabel.
Ta selgitab, et Hiina keskendub rohkem propagandale kui väärinfole, sest Hiina kommunistliku partei jaoks pole propagandal sellist negatiivset seost nagu lääneriikides. Hiina valitsus ei soovi külvata kaost, vaid veenda teisi rahvaid Hiina maailmavaate õigsuses.
Vrabeli sõnul on Hiina valitsusel rohkem usku sellesse, mida nad räägivad, samal ajal kui Putini režiimi poolehoidjad teavad, et nende valitsejad on vargad ning Venemaad juhib kleptokraatia. Võimulolijad ihkavad lihtsalt püsida võimul nii kaua, kui nad saavad.
Vene valitsus tahab veenda avalikkust, et tõde pole olemas, nii et kaoks usk demokraatlikesse institutsioonidesse ja demokraatia variseks kokku.
Kolmandaks väärinfo levitajaks on Iraan, ehkki nende aktiivsus jääb teise kahe riigi varju. Vrabel võrdleb, et hiiglasliku Venemaa kõrval on Iraan kääbus, aga nad oskavad edukalt kopeerida Vene meetodeid.
Iraani tegutsemise jälgi on Eestis ja Tšehhis vähe, aga Lääne-Euroopas ja eriti Lähis-Idas on nad märksa toimekamad. Iraani režiimi huvides on külvata kaost sunniitlikes riikides Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas, et tugevdada enda toetatud šiiarühmitusi.
Kiilud ühiskonnas ja perekondades
«Nad kasutavad ära meie ühiskonna haavatavusi, vigu, ebaõnnestumisi,» kirjeldab Bankauskaitė Kremli-meelsete infooperatsioonide tegutsemisviisi. «Balti riigid mõistavad seda väga hästi ja näevad seda kui üht peamist ohtu.»
Tema sõnul kasutatakse kõigi Baltimaade suhtes sarnaseid narratiive, mis on pandud kohalikku konteksti. Balti riike tahetakse näidata läbikukkunutena ning selle jaoks osutatakse kõikidele valitsuste ja kohtusüsteemi vigadele, oskamatule juhtimisele ja valimiste võltsimisele, olgu sellel siis tõepõhja all või mitte.
Lisaks on narratiiv Euroopa Liidu, USA- või NATO-vastane, näiteks kirjeldatakse Balti riike kui USA vasalle või teenijaid ning NATOt kui agressorit.
Hiina valitsusel on rohkem usku sellesse, mida nad räägivad, samal ajal kui Putini režiimi poolehoidjad teavad, et Venemaad juhib kleptokraatia.
Vrabel laiendab, et Vene valitsus haarab kinni ühiskonda lõhestavatest teemadest, näiteks Hispaanias mängitakse Kataloonia küsimuse peale. Viimase pooleteise aasta jooksul on selleks tõusnud ka koroonapandeemia mõjud. «See näitab, et Vene valitsus on paindlik ja kasutab ära iga võimalust lüüa kiilu lääne ühiskondade vahele,» sõnab ta.
Denisa-Liepniece leiab, et suurim probleem tekib siis, kui kiil õnnestub lüüa perekonnaliikmete vahele. «Kuidas perekonnaliikmed hakkavad omavahel suhtlema, kui üks liige on vaktsineeritud, teine mitte. See on suur probleem mitte ainult riigi või Euroopa tasandil, vaid rohujuuretasandil, meie perekondades.»
Kreml algatas Covidi-valekampaania juba 2020. aasta jaanuaris
František Vrabel, milliseid infokampaaniaid on Semantic Visions enne teisi avastanud?
Ma arvan, et kõige olulisem näide oli see, et me tuvastasime esimese Covid-19 väärinfo kampaania, mida hakati avaldama Venemaa riigimeedias 20. jaanuaril 2020. Venemaa ekspluateeris koroonapandeemiat oma huvides. Pandeemia muutus peamiseks väärinformatsiooni aineseks pea kogu maailmas.
Millist väärinformatsiooni koroonapandeemiaga seoses levitatakse?
See muutus aja jooksul, vastavalt pandeemia kulu muutumisele. Oli kolm peamist narratiivi: et Covid-19 on bioloogiline relv, mis pääses valla või lasti lahti ühest USA 400 salajasest viiruslaborist; et koroonaviirus ei ole tõsine haigus, vaid lihtsalt gripp; või et maailma juhtiv eliit on pandeemia taga ning et eliit vallandas viiruse, et nad ei peaks vanadele inimestele nii palju pensioni maksma. Levitati sellist jama või selgeid valesid.
Kui valitsused üle maailma hakkasid vastu võtma koroonaviirusevastaseid meetmeid, nagu maskikohustus ja liikumispiirangud, ründasid Venemaa väärinformatsiooni levitajad kõiki otsuseid. Me nägime, et koroonapandeemia kohta valeväidete ja vandenõude levitajate seas olid kõige aktiivsemad samad organisatsioonid, kes olid varem edastanud Venemaa desinformatsiooni. Näeme täielikku vastavust.
Mida öeldakse vaktsiinide kohta?
Vaktsiinide tulekuga hakkas Venemaa propageerima oma vaktsiini Sputnikut ning õõnestama läänes välja töötatud vaktsiinide, nagu Pfizer ja Moderna, usaldusväärsust. Öeldi, et need vaktsiinid muudavad inimgenoomi või et inimesed surevad pärast süsti saamist.
Nüüd on kõige tugevama rünnaku sisuks kõrvaltoimed. Selle peamiseks sihtmärgiks on noored naised, kellel on väikesed lapsed või kes tahavad jääda lapseootele. Neile öeldakse, et vaktsineerimine teeb viljatuks või võib kahju teha nende lastele.