Reedel kutsus Eesti kokku ÜRO Julgeolekunõukogu mitteametliku kõrgetasemelise virtuaalistungi Valgevene teemal, kus keskenduti inimõiguste halvenevale olukorrale Valgevenes.
Liimets Julgeolekunõukogu istungil: Valgevenes toimuv on ohuks kogu piirkonnale
Julgeolekunõukogus on Valgevenega seonduvaid murekohti arutatud mitmel korral. «Paraku näeme, et inimõiguste olukord riigis halveneb ja repressioonid Valgevene inimõiguste kaitsjate, ajakirjanike ja vabaühenduste vastu süvenevad. On äärmiselt murettekitav, et kui jaanuaris rääkisime 170 poliitvangist, siis nüüdseks ületab see arv 700,» ütles välisminister Liimets. «Likvideeritud on suurim sõltumatu ajakirjanike organisatsioon Valgevene Ajakirjanike Ühendus ning piiratakse inimeste vaba ligipääsu internetile.»
«Rahvusvahelise lennu kaaperdamine maikuus seadis tsiviillennunduse ohutuse kahtluse alla rikkudes rahvusvahelist õigust, pälvides laialdast hukkamõistu. Nii see kui ka Valgevene võimude poolne migrantide jõuga surumine naaberriikidesse mõjutab laiemalt rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, mistõttu on oluline teemat käsitleda julgeolekunõukogus,» lisas suursaadik Sven Jürgenson.
Kinni peetud ja süüdi mõistetud on üle 35 000 inimese. Ligi 5000 kinnipeetut on esitanud kaebusi, mille kohaselt on Valgevene võimud neid piinanud ja väärkohelnud. Samuti on riigist põgenema sunnitud enam kui 13 000 inimest.
Selle aasta märtsis loodi platvorm, et koguda ja talletada tõendeid inimõiguste rikkumise kohta Valgevenes. «Eesti on ühe osalisena toetanud selle olulise algatuse käivitamist. Väga kaalukaks esinejaks tänasel kohtumisel oli platvormi juht Jens Modvig, kes andis ülevaate ühenduse kogutud informatsioonist,» ütles Liimets. «Platvormi eesmärk on koguda tulevikuks kohtu tarbeks vettpidavaid tõendeid opositsiooniaktivistide väärkohtlemise ja piinamise kohta. Seega on nende operatiivne tegevus ülimalt oluline tõe väljaselgitamiseks ja inimõiguste rikkujate vastutusele võtmiseks.»
Oma sõnavõtus kutsus välisminister Liimets Valgevenet üles lõpetama vägivald ja vabastama viivitamatult ja tingimusteta kõik poliitvangid. Samuti lisas ta, et rahvusvaheline üldsus peab tähelepanu olukorral hoidma seni, kuni õigused ja vabadused on Valgevene rahvale tagatud.
Istungil oli ajalooline kaaskorraldajate arv – 32 riiki viielt mandrilt: julgeolekunõukogu liikmed Eesti, Iirimaa, Norra, Prantsusmaa, USA ja Ühendkuningriik ning teised ÜRO liikmed Albaania, Austraalia, Austria, Belgia, Bulgaaria, Costa Rica, Horvaatia, Island, Itaalia, Jaapan, Kanada, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Poola, Põhja-Makedoonia, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi ja Ukraina.
Kokku võttis sõna 39 ÜRO liikmesriigi esindajat, sealhulgas 14 riiki välisministri või aseministri tasemel.
Üritust on võimalik järele vaadata välisministeeriumi YouTube’i lehelt.