Vene õigeusu kirik alustas pühapäeval detsembris surnud patriarh Aleksius II mantlipärija valimise protsessi ning kirikupea kandidaatideks said ametlikult metropoliidid Kirill, Kliment ja Filaret.
Vene õigeusu kirik valmistub uut patriarhi valima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus kirikupea valitakse ajal, mil õigeusukirik elab üle nõukogudejärgset populaarsuse kasvu ja naudib lähedasi suhteid Kremli võimuringkondadega. Need on üldse esimesed postsovetlikud patriarhi valimised, sest Aleksius II pühitseti ametisse veel 1990. aastal, enne Nõukogude Liidu kokkuvarisemist.
Moskva Lunastaja Kristuse kirikusse kogunes pühapäeval niinimetatud piiskoppide kogule umbes 200 kõrgemat vaimulikku, kes pidid esmalt nimetama kolm kandidaati.
Interfaxi teatel osutusid nendeks metropoliidid Kirill, Kliment ja Filaret.
Piiskoppide kogul osalenud said valida 145 vaimuliku seast, kellel oleks reeglite järgi õigus patriarhiks tõusta. Selleks peab olema vähemalt 40 aastat vana, omama kõrgemat vaimulikku haridust ning piiskopkonna juhtimise kogemust.
Kandidaatideks nimetati lõpuks kolm enim hääli kogunud isikut. Patriarhi kohusetäitja metropoliit Kirill kogus 97 häält, metropoliit Klement omakorda 32 ning metropoliit Filaret vaid 16 häält.
Patriarhi valimised algavad teisipäeva õhtul
Uue kirikupea valib tuleva nädala teisipäevast neljapäevani toimuv suurkogu, millel on seejuures õigus vajadusel ka oma äranägemisel lisakandidaate nimetada, ning sellele järgneb pühapäeval, 1. veebruaril, tema ametisseastumise tseremoonia.
Suurkogu valimiste soosikuks peetakse Smolenski ja Kaliningradi metropoliiti Kirilli (62) -- praegust kirikupea kohusetäitjat ja välissuhete juhti, kelle tegemisi on riigitelevisioon viimastel nädalatel pidevalt kajastanud.
Kirilli tunnevad miljonid venemaalased tema iganädalase telesaate kaudu, kus ta selgitab kirikuelu probleeme ja annab vaatajatele nõu usuküsimustes.
Tema pearivaal on Moskva patriarhaadi asjadevalitseja, Kaluuga ja Borovski metropoliit Kliment (59), kes on ühest küljest rahva seas vähetuntud, kuid teisalt omab vaimulikkonna tugevat toetust.
Kirilli peetakse teatud piirini reformimeelseks, Klementi aga konservatiivsemaks, ent vaatlejad hoiatavad, et selliste poliitiliste epiteetide kasutamine kirikujuhtide kohta võib segadust tekitada.
Osa kommentaatoritest osutab, et peamiseks erinevuseks pole mitte ideoloogia, vaid see, et Kirill sooviks näha kirikul suuremat rolli riigi poliitilises elus, ent tagasitõmbunum Klement sooviks keskenduda vaid kiriku spirituaalsele rollile.
Mõlema mehe vastu eelmisel nädalal algatatud kummaline ja näotu mustamiskampaania on suurendanud aga ka tõenäosust, et kirik otsustab lõhenemise vältimiseks mõne vähepopulaarsema kandidaadi kasuks.
See võib kaasa tuua vanemaealise üleminekupatriarhi valimise, kelleks vaatlejate arvates võiks olla Krutitsõ ja Kolomna metropoliit Juvenalius või Minski ja Slutski metropoliit Filaret - mõlemad on üle 70 aasta vanad. Viimane ongi nüüd valitud üheks kolmest kandidaadiks.
Samuti on spekuleeritud, et suurkogul võiks tänu Ukraina vaimulike võimsale lobitööle olla eeliseid ka Kiievi ja kogu Ukraina metropoliidil Volodõmõril.
Valimiseelsete pingete märgiks on ka see, et võimud sulgesid juurdepääsu mustamiskampaania algatanud religioosse netisaidi credo.ru. Seda kinnitas portaali asetoimetaja Vladimir Oivin raadiojaamale Ehho Moskvõ. Lisaks on «välise surve» välistamiseks kavas patriarhi valimise ajal tõkestada kirikus mobiililevi.
Kirikupeaks valitu hakkab juhtima institutsiooni, mis on alates Nõukogude Liidu lagunemisest üha tugevnenud. Kloostrite hulk on neljakordistunud ning üle kolme neljandiku venemaalastest nimetab end õigeusklikeks võrreldes 1990. aastaga, mil seda möönis vaid neljandik.
Lähedasi suhteid kiriku ja Kremli vahel illustreeris tõik, et nii president Dmitri Medvedev kui peaminister Vladimir Putin suudlesid patriarh Aleksius II hüvastijätuks tema matuste ajal.
Lunastaja Kristuse kirik on ka ise kiriku taassünni sümboliks. Stalini ajal õhku lastud kiriku asemele rajati nõukogude ajal välibassein, ent 1990. aastatel ehitati kirik uuesti üles varasema pühakoja täpse koopiana.
Eestis sündinud eelmine Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II suri lõppenud aasta 5. detsembril, olles kirikut juhtinud pea kahe aastakümne vältel. Vene õigeusu kiriku patriarhiks valiti ta 7. juunil 1990.