/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/10/13/14134455t1h9ab2.jpg)
Maailma üleminek puhtale energiale on kliimaeesmärkide täitmiseks endiselt kaugelt liiga aeglane ja ähvardab süvendada energiahindade heitlikkust, hoiatas kolmapäeval Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA).
IEA: maailma rohepööre on kaugelt liiga aeglane (3)
«Me ei investeeri tuleviku energiavajaduse rahuldamiseks piisavalt ja ebakindlused on panemas alust eelseisvale volatiilsuse perioodile,» ütles IEA juht Fatih Birol. «Rohepöörde kiirendamise sotsiaalne ja majanduslik kasu on üüratu, tegevusetuse hind tohutu.»
IEA leidis oma iga-aastases energiaraportis, mis avaldati vaid mõni nädal enne COP26 kliimakonverentsi Glasgows, et investeeringud roheenergia projektidesse ja taristusse peavad järgmise kümne aasta jooksul enam kui kolmekordistuma.
Kliimakonverentsil pannakse riigid surve alla astuda otsustavaid samme soojenemise piiramiseks 1,5 kraadile Celsiuse järgi, nagu lubati Pariisi kliimaleppes.
IEA teatel on taastuvallikad nagu tuule- ja päikeseenergia tempokalt kasvamas ja elektriautode müük purustas mullu koroonaviiruse kiuste rekordeid.
«See progress puhta energia vallas on endiselt kaugelt liiga aeglane, et tagada globaalse emissiooni kestev vähenemine netonulli poole aastaks 2050,» märkis agentuur.
Agentuur analüüsis kahte võimalikku stsenaariumi.
Esimeses vaadati valitsuste juba võetud või aktiivselt kavandatavaid meetmeid.
Ehkki pea kogu energianõudluse kasvu 2050. aastani saaks katta madala süsinikuheitega allikatega, oleks aastane emissioon selle stsenaariumi järgi umbes sama mis praegu, kuivõrd arengumaad ehitavad üles oma taristut, märkis IEA.
See tähendaks, et aastaks 2100 on kliima soojenenud 2,6 kraadi võrra.
Teises stsenaariumis vaadati lubadusi, mida osa valitsusi on teinud emissiooni netonulli saavutamiseks tulevikus, sealhulgas roheenergia investeeringute ja rahastuse kahekordistamine tuleval aastakümnel.
Kui need lubadused õigeaegselt ja täielikult ellu viiakse, tipneks fossiilsete kütuste nõudlus aastal 2025 ja globaalne emissioon väheneks 40 protsendi võrra aastaks 2050.
Selle stsenaariumi järgi soojeneks kliima sajandi lõpuks 2,1 kraadi võrra.