Vene valitsus kuulutas veel kaks meediaväljaannet välisagendiks

Vene sõltumatu ajalehe Novaja Gazeta Nobeli preemia pälvinud peatoimetaja Dmitri Muratov, kelle juhitavat väljaannet ei ole veel välisagendiks kuulutatud. Foto: Sergei Bobylev/TASS/Scanpix

Vene valitsus kuulutas reedel veel kaks populaarset ajakirjandusväljaannet välisagendiks, jätkates nii survet teisitimõtlemisele ja sõnavabadusele. Justiitsministeerium lisas oma välisagentide nimistusse uudisteportaali Rosbalt ja veebilehe Republic.

Rosbalt.ru on populaarne uudistesait büroodega Moskvas ja Peterburis, Republic aga tellimuspõhine veebileht, mis tegeleb uudiste analüüsiga.

Stalini ajastut meenutav sildistamine heidutab allikaid ja reklaamiandjaid ning raskendab ajakirjanike tööd.

«Välisagendiks» kuulutamine tähendab, et väljaandelt nõutakse rahastusallikate avaldamist ja vastava märgise lisamist oma lugudele.

«Mõistagi ei finantseerita Republicat välismaalt – see on olemas üksnes tänu tellijate rahale,» märkis väljaande peatoimetaja Dmitri Kolezev sõnumirakenduses Telegram.

Kümned Vene ajakirjanikud ja mitmed juhtivad sõltumatud väljaanded, sealhulgas telekanal Dožd ja populaarne venekeelne uudiste veebisait Meduza, on sel aastal tembeldatud «välisagendiks».

Justiitsministeeriumi vastavas nimekirjas on praegu ligi 90 kannet.

Tuntuimad sõltumatud meediaväljaanded, mida veel nimekirjas pole, on raadiojaam Ehho Moskvõ ja ajaleht Novaja Gazeta.

Eelmisel nädalal võitis Novaja Gazeta peatoimetaja Dmitri Muratov koos uuriva ajakirjaniku Maria Ressaga Filipiinidelt Nobeli rahupreemia sõnavabadust edendava töö eest.

President Vladimir Putin ütles sel nädalal, et auhind ei «kaitseks» Muratovit «välisagendiks» tembeldamise eest, kui ta rikub seadust. Putin väitis, et opositsiooniline meedia Venemaal tegutseb ja «keegi neid ei puutu».

Tema pressiesindaja Dmitri Peskov aga kinnitas, et välisagentide nimistu laiendamine ei ohusta Venemaa sõnavabadust. Nõnda lihtsalt «täidetakse seadust», lisas ta.

Rosbalti arvamustoimetaja Sergei Šelin osutas oma artiklis, et riigipea võttis oma Muratovit puudutava avaldusega tagasi need vaoshoitud, kuid viisakad õnnitlused, millega Muratovi poole pöördusid tema alluvad Kremlis ja valitsuses.

«Kuid vähesed pöörasid tähelepanu tähtsaimale.... Seni ei peetud välisagente ametlikult kurjategijaiks ning nad kanti nimekirja hoopiski mitte Vene seaduste rikkumise, vaid täiesti seadusliku rahasaamise eest välisallikatest,» märkis Šelin.

Paberil on tema sõnul endiselt kõik ilmselt endine.

«Kuid Putin meenutas asja sisulist poolt selle kohta, et need kes annavad ettekäände, on vaenlased ning nendega tuleb ka vastavalt ümber käia.»