Venemaa vanglarahutuse asjus alustati juurdlust

Venemaal asuva vangla värav. Foto: Maksim Blinov / Sputnik / Scanpix

Venemaa uurijad alustasid laupäeva juurdlust ulatusliku vangalarahutuse asjus, mille algpõhjust näevad inimõiguslased vangide väärkohtlemises.

Oktoobri algul karistas Venemaa vanglateenistus viit vanglaametnikku pärast seda, kui avalikuks said videod vägistamise ja piinamise kohta Saratovi kesklinna vanglahaiglas.

Vanglarahutus sai alguse reede pärastlõunal Põhja-Osseetia Vabariigis Vladikavkazi karistuskoloonias number 1.

Venemaa Juurdluskomitee kohaliku haru kinnitusel osales massilises vastuhakus vähemalt 200 kinnipeetavat, kes korraldasid pogromme ja lõhkusid vara.

Uurimine algatati seoses massirahutuse organiseerimisega, mille eest võidakse süüdlasi karistada kaheksa kuni 15 aastat kestva vabadusekaotusega.

Interfax tsiteeris reedel vanglateenistust, mis teatas, et algatajaiks olid kaks vangi, kes ei allunud "kavandatud läbiotsimisele" ning provotseerisid ka kaasvange vastuhakule.

Piinamisvatane projekt Gulagu.net, kellel on Venemaa vanglasüsteemis oma allikad, teatas seevastu, et rahutus puhkes, kuna vanglaametnikud peksid vange kumminuiadega.

"Kiusamise peatamiseks hakkasid vangid oma veene läbi lõikama," kirjutas Gulagu.net Telegrami kanalis.

Programmijuht Vladimir Oseškin ütles AFP-le, et enesevigastamise eesmärk oli juhtida uurijate tähelepanu vanglas levinud kuritarvitustele. Ta märkis, et Gulagu net sai kuumale liinile kõne ja foto verise seljaga peksa saanud vangist.

Oseškini sõnul jäädvustavad vanglaametnikud ise videole selle, mis juhtub, kui vangide rahutus on alanud, aga mitte kunagi seda, mida nad ise on vangide kallal teinud.

Ta lisas, et pilt on väga sarnane aprillis Siberi linnas Angarskis toimunud vanglarahutusele, mis sai samuti alguse sellest, kui vange peksti. Toona kinnitas vanglateenistus, et paljud vangid olid end ise vigastanud.