/nginx/o/2021/10/19/14150758t1hb12d.jpg)
Hiina kosmosesondiga eelmisel aastal Maale toodud kuukivid osutavad, et Maa kaaslane oli vulkaaniliselt aktiivne kauem, kui seni arvati, ütlesid teisipäeval Hiina teadlased.
Hiina kuuproovid osutavad Kuu arvatust hiljutisemale aktiivsusele
Hiina missiooniga toodi Maale esimesed kuukivid neljakümne aasta jooksul ja see märkis verstaposti Pekingi hoogustuvas kosmoseprogrammis.
Proovid sisaldasid 2,03 miljardit aastat vana basalti – jahtunud laava vormi – mis nihutab Kuu viimase teadaoleva vukaanilise tegevuse 900 miljonit aastat tänapäevale lähemale.
Proovide analüüsist selgus, et Kuu sisemus arenes veel kaks miljardit aastat tagasi, teatas Hiina teaduste akadeemia (CAS).
USA ja Nõukogude Liidu toodud kivid osutasid vulkaanilisele tegevusele 2,8 miljardit aastat tagasi, kuid pärinesid kuupinna vanemast osast.
Chang'e-5 mission tõi tagasi kaks kilogrammi proove seni uurimata Mons Rümkerilt Oceanus Procellarumis ehk «Tormide ookeanis».
Piirkond valiti välja, kuna teadlaste meelest moodustus see hiljem, arvestades madalamat kraatrite tihedust.
Hiljutised leiud, mis avaldati teisipäeval kolmes artiklis teadusajakirjas Nature, avavad teadlaste jaoks Kuu ajaloo kohta uusi küsimusi.
«Kuidas Kuu nii kaua vulkaaniliselt tegev oli? Kuu on loomult väike ja peaks kuumuse kiiresti minetama, või nii vähemalt arvatakse,» ütles ühe teadusartikli autor, CASi teadlane Li Xianhua.