Põhja-Korea katsetas allveelaeval baseeruvat ballistilist raketti

Copy
Põhja-Korea raketikatsetus.
Põhja-Korea raketikatsetus. Foto: KCNA/Reuters/Scanpix

Põhja-Korea katsetas edukalt allveelaeval baseeruvat «uut tüüpi» ballistilist raketti, teatas kolmapäeval riigimeedia.

Relval on «palju arenenud juhtimistehnoloogiaid», märkis ametlik uudisteagentuur KCNA, ning see tulistati välja samalt laevalt, mida Pyongyang kasutas oma esimesel ballistilise raketi allveelaevatestil viis aastat tagasi.

Teates ei mainitud riigi liidrit Kim Jong-uni, mis viitas sellele, et tema katsetust ei jälginud.

Ajalehes Rodong Sinmun avaldatud piltidelt võis näha tüüne mere kohale kerkivat mustvalget raketti ja pinnale tõusvat allveelaeva.

Analüütikute sõnul oli tegemist ühega rakettidest, mida Pyongyang demonstreeris läinudnädalasel relvastusnäitusel.

Tõestatud allveelaevapõhine raketivõimekus viiks riigi arsenali uuele tasemele, võimaldades selle paigutamist Korea poolsaarest kaugemale, aga ka teise löögi võimet rünnaku korral tema sõjaväebaasidele.

Kuid sama «8.24 Yongungi» allveelaeva kasutamine, nagu viis aastat tagasi, näitab teisalt vaid piiratud edusamme.

Teisipäevane test viidi läbi Põhja-Korea kaitsetööstuskeskuse Sinpo lähedal, kus asub ka suur laevatehas.

Mõlemad Koread on hoogsalt arendamas oma sõjalist võimekust, mis ähvardab poolsaart võidurelvastumisega, ning Washingtoni ja Pyongyangi dialoog on endiselt varjusurmas.

Washington, Soul ja Tokyo mõistsid hukka katsetuse, mille käigus läbis Põhja-Korea rakett umbes 590 kilomeetrit (365 miili) maksimaalsel kõrgusel umbes 60 kilomeetrit.

Valge Maja rõhutas, et selline tegevus kujutab endast ohtu, mis vaid rõhutab «tungivat» vajadust dialoogi järele Pyongyangiga. Pressiesindaja Jen Psaki kordas taas seisukohta, et USA on endiselt valmis «kohtuma ükskõik kus, ükskõik millal ja ilma eeltingimusteta».

Peegeldades rahvusvahelist muret vahetult pärast raketikatsetust, ütlesid diplomaadid AFP-le, et ÜRO Julgeolekunõukogu peab kolmapäeval Põhja-Korea teemal suletud uste taga eriistungi.

Julgeolekunõukogu resolutsioonide kohaselt on Pyongyangil keelatud tuumarelvi ja ballistilisi rakette arendada ning seetõttu rakendatakse talle mitmeid sanktsioone.

Põhja-Korea on omakorda öelnud, et vajab arsenali kaitsmaks end USA võimaliku sissetungi eest.

1950. aastal oma naaberriiki rünnanud Põhja-Korea on viimastel nädalatel testinud kaugmaaraketti, rongilt tulistatavat relva ning väidetavalt ka tuumavõimekusega hüperhelirelva.

Allveelaeval baseeruvat ballistilist raketti katsetas möödunud kuul ka Lõuna-Korea, mis lisaks avalikustas oma ülehelikiirusega tiibraketi.

Oktoobris korraldas Pyongyang haruldase relvanäituse, kus oli välja pandud muu hulgas mullu esitletud hiiglaslik mandritevaheline ballistiline rakett (ICBM).

Väljapanekut avades süüdistas liider Kim poolsaare pingetes Washingtoni, lükates tagasi USA väited, et sel pole vaenulikke kavatsusi.

Aastal 2018 sai Kimist esimene Põhja-Korea liider, kes kohtus ametisoleva Ühendriikide presidendiga. Kõnelused jäid aga soiku pärast teist tippkohtumist Hanois.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles