ÜRO: fossiilkütuste tootmise plaanid nurjavad kliimaeesmärgi (1)
Maailma riigid plaanivad toota üle kahe korra rohkem sütt, naftat ja gaasi, kui oleks kooskõlas eesmärgiga piiraga globaalset soojenemist 1,5 kraadiga Celsiuse järgi, teatas kolmapäeval ÜRO.
ÜRO keskkonnaprogramm (UNEP) ütles kümme päeva enne kliimatippkohtumist, mida peetakse Pariisi leppe täitmise seisukohast otsustavaks, et valitsuste selle kümnendi fossiilkütuste tootmise plaanid on ohtlikult vastuolus hädavajalike emissioonikärbetega.
ÜRO sõnul peab emissioon Pariisi leppe 1,5 kraadi eesmärgi täitmiseks 2030. aastaks ligi 50 protsenti vähenema ja sajandi keskpaigaks tuleb saavutada süsinikuneutraalsus.
Vastses tootmislõhe (Production Gap) raportis tõdetakse aga, et ilmselt suureneb fossiilkütuste tootmine vähemalt 2040. aastani.
Kehtivate arenguplaanide põhjal toodetaks sel kümnendil 110 protsenti rohkem fossiilkütuseid, kui oleks kooskõlas eesmärgiga piiraga globaalset soojenemist 1,5 kraadiga Celsiuse järgi ja 45 protsenti rohkem, kui võtta soojenemise piiriks 2C.
UNEP ütles, et riigid plaanivad toota 2030. aastaks 240 protsenti rohkem sütt, 57 protsenti rohkem naftat ja 71 protsenti rohkem gaasi, kui lubaks Pariisi kliimalepe.
«Uurimistulemused näitavad selgelt: ülemaailmne söe, nafta ja gaasi tootmine peab hakkama kohe ja järsult langema, et jõuda kooskõlla eesmärgiga piirata pikaajalist soojenemist 1,5 kraadiga,» ütles raporti juhtautor Ploy Achakulwisut Stockholmi keskkonnaiinsituudist.
«Paraku teevad valitsused jätkuvalt fossiilkütuste tootmise plaane ja toetavad taset, mis ületab kõvasti ohutuks põletamiseks peetava.»
Olukorda, kus maakera keskmine temperatuur on tõusnud tööstuseelsest tasemest 1,1 kraadi, iseloomustavad sagedasemad põuad, üleujutused ja tormid ning meretaseme tõus.
2015. aasta detsembris Pariisis 195 riigi osalusel sõlmitud Pariisi kokkulepe on esimene kliimamuutustega tegelev mitmepoolne leping, mis käsitleb peaaegu kogu maailma kasvuhoonegaaside heidet.
Kokkuleppe peamine eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõus pikemas perspektiivis tunduvalt alla 2 kraadi Celsiuse järgi võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi.