Eesti abiprojektid süstivad Moldova vaestes külades lootust

Tuvikasvataja Viktor Kovalenko toidab oma hoolealuseid uues tuvipuuris, mille ta muretses Eesti abi eest. Foto: Jaanus Piirsalu

Te peate Pärnu kandis väikest hotelli koos koduse restoraniga. Ja nüüd kujutage ette, et peate kõik oma musta pesu viima iga kord 120 kilomeetri kaugusele Tallinnasse, sest lähemal pole ühtegi võimalust seda pesta. Või et olete mesinik, aga mesilastarusid pole millestki teha, sest pole lihtsalt puid. Eestis kõlab absurdselt, aga mitte Moldovas.

«Viisime oma väikese hotelli musta pesu iga kahe-kolme päeva järel Chișinăusse pesumajja, sest lähemal polnud seda kuskil pesta. Pidime kolm päeva ootama, et pesu kätte saada. Lisaks edasi-tagasi sõitmine,» rääkis Lääne-Moldovas Crocmazi külas asuva veiniistanduse Et Cetera üks omanikke Igor Luchianov (48) Postimehele. «Kallis ja ebamugav oli see kõik.» Moldova pealinna on Ștefan Vodă rajoonis asuvast Crocmazist 125 kilomeetrit ehk kaks tundi autosõitu, maanteed on Moldovas kehvakesed.

Hiljuti ostsid Igor ja tema vend Aleksandr lõpuks tööstusliku pesumasina ja kuivati ning pesevad oma hotelli ja veel ühe läheduses asuva võõrastemaja pesu kohapeal. Eelkõige ajavõit on Igori sõnul meeletu, aga ka rahas on võidetud mitu korda.