Biden lükkas edasi president Kennedy mõrvaga seotud dokumentide avalikustamise

USA president John F. Kennedy, esimene leedi Jaqueline Kennedy ja Texase kuberner John Connally sõitmas limusiiniga Dallases 22. novembril 1963 mõni hetk enne seda, kui presidenti tulistatakse. Foto: Walt Cisco/Dallas Morning News/Handout/Reuters/Scanpix

Valge Maja teatas reedel, et lükkab edasi president John F. Kennedy mõrvaga seotud pika salastamistähtajaga dokumentide avalikustamise.

President Joe Biden kirjutas avalduses, et allesjäänud toimikud «jäävad avalikkusele varjatuks» kuni 2022. aasta 15. detsembrini, pea 60 aastat pärast president Kennedy mõrva Dallases 1963. aastal.

Aastal 2018 avalikustas toonane president Donald Trump mitmeid tuhandeid mõrvaga seotud salajasi dokumente, kuid jättis riiklikel julgeolekukaalutlustel osa veel salastatuks.

Valge Maja teatel vajab riigiarhivaar pandeemiast põhjustatud viivituse tõttu dokumentide ülevaatamiseks lisaaega.

Biden lisas, et viivitus on «vajalik, et mitte kahjustada sõjaväelist kaitset, luureoperatsioone, korrakaitset ja välispoliitika rakendamist» ning et see kõik «kaalub üles avalikkuse huvi dokumentide kiire avaldamise osas».

46-aastase presidendi mõrv oli «sügav rahvuslik tragöödia», mis «mõjutab jätkuvalt Ameerika ajalugu ja on kõikide ameeriklaste mälestuses, kes tol kohutaval päeval elus olid», öeldakse avalduses.

Toonase ülemkohtuniku Earl Warreni juhitud kümme kuud kestnud uurimise tulemusel leiti, et endine merejalaväelane ja Nõukogude Liidus elanud Lee Harvey Oswald tegutses Kennedy autokolonni tulistades üksi.

Kuid uurimine pälvis palju kriitikat ja seda ei peetud piisavalt põhjalikuks ning hilisem kongressikomisjon järeldas, et Kennedy «mõrvati ilmselt vandenõu tulemusel».

Ühendriikide seaduste alusel tuleb kõik valitsuse andmed mõrva kohta avalikustada, «et avalikkus oleks täielikult informeeritud».