WHO hoiatab: koroonapandeemia ei ole veel kaugeltki läbi (10)
Koroonakriis ei ole veel kaugeltki läbi, hoiatas teisipäeval Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) erakorraline komitee, kutsudes tegema tööd järgmise põlvkonna vaktsiinide väljatöötamiseks, et pandeemiat pikaajaliselt ohjeldada.
19-liikmeline komitee kohtub iga kolme kuu järel, et arutada koroonapandeemiaga seotud olukorda ja esitada soovitused.
«Kuigi COVID-19 vaktsiinide ja ravimeetodite suureneva kasutuselevõtuga on tehtud edusamme, näitavad praeguse olukorra analüüs ja prognoosimudelid, et pandeemia pole veel kaugeltki lõppenud,» ütles WHO avalduses reedel neli tundi kestnud virtuaalkohtumise kohta.
Komitee kutsus üles jätkama uuringuid korduvkasutatavate maskide ja respiraatorite, samuti järgmise põlvkonna vaktsiinide, diagnostika ja ravimeetodite kohta pandeemia pikaajaliseks ohjeldamiseks.
«Maskide kasutamine, füüsiline distantsi hoidmine, kätehügieen ja siseruumide ventilatsiooni parandamine on endiselt võtmetähtsusega SARS CoV-2 leviku vähendamisel,» rõhutati avalduses.
Komitee märkis, et pikaleveninud pandeemia on muutnud humanitaarhädaolukorrad, massilise rände ja teised kriisid veelgi keerulisemaks. Riigid peaksid seetõttu vaatama üle oma valmisoleku- ja reageerimiskavad.
Samuti kutsus komitee riike tunnustama kõiki koroonavaktsiine, millele WHO on andnud erakorralise kasutamise loa.
Euroopas on koroona taas tõusuteel
Koroonaviiruse nakkused ja surmad on Euroopas taas tõusuteel, kõrgeima nakatumusega on Läti ja Eesti, selgus teisipäeval uudisteagentuuri AFP kogutud andmeist.
Viimase nädalaga on Euroopas registreeritud umbes 1 672 000 uut nakkusjuhtu ehk keskmiselt 239 000 päevas.
Seda on 18 protsenti rohkem kui nädal varem, nähtub statistikast, mis on koostatud 52 riigi ja jurisdiktsiooni ametlikest andmeist.
Võrreldes augusti ja septembriga on haigusjuhtude arv tõusnud 60 protsenti. Toona tuvastati ööpäevas keskmiselt umbes 150 000 nakatumist.
Viimase nädalaga hoogustus nakatumine 43 regiooni riigis, langus registreeriti vaid kuues.
Kui pisiriigid välja jätta, kasvas haigestumine enim Tšehhis, millele järgnesid Ungari ja Poola.
Kui võtta arvesse nakatumust elaniku kohta, räsis viirus enim Lätit, Eestit ja Gruusiat.
Langus oli kõige järsem Kosovos, Maltal ja Soomes.
Regiooni ööpäevaste uute nakkusjuhtude arv jääb mõnevõrra alla mullu 2.-8. novembril registreeritud rekordile: 284 000 nakatumist päevas.
Euroopa moodustab nüüd 55 protsenti kõigist uutest nakkusjuhtudest maailmas.
Kasvuteel on ka surmad. Viimase seitsme päevaga suri keskmiselt 3120 inimest päevas, mida on 16 protsenti rohkem kui nädal varem.
See on esimene kord alates maist, kui surmajuhtude arv on üle 3000 tõusnud. Samas jääb see oluliselt alla 14.-20. jaanuaril registreeritud keskmiselt 5735 surmale päevas.
Rohkem kui kolmandik Euroopa surmajuhtudest registreeriti Venemaal, kus ööpäevas teatati keskmiselt 1051 surmast. Järgnesid Ukraina 485-ga ja Rumeenia 420-ga.