/nginx/o/2021/10/28/14170139t1h3c05.jpg)
USA tippkindral ütles eile, et Hiina hiljutine maakerale tiiru peale teinud hüperheliraketi katsetus toob meelde 1957. aasta, kui Nõukogude Liit saatis ilmaruumi esimese Maa tehiskaaslase Sputnik, vallandades sellega suurriikide kosmosevõidujooksu.
USA tippkindral kõrvutas Hiina hüperheliraketi katsetust Sputniku stardiga (3)
Staabiülemate ühendkomitee esimees Mark Milley kinnitas esmakordselt, et Hiina testis tuumavõimekusega raketti, mille vastu oleks äärmiselt raske end kaitsta.
«See, mida nägime, oli hüperhelikiirusega relvasüsteemi testimise väga oluline sündmus. Ja see on väga murettekitav,» ütles Milley telekanalile Bloomberg.
«Ma ei tea, kas seda saab päris Sputnikuga kõrvutada, aga arvan, et see on sellele väga lähedal,» ütles ta.
«See on väga oluline tehnoloogiline sündmus ... ja pälvinud kogu meie tähelepanu.»
USA kaitseministeerium on varem keeldunud kinnitamast katsetust, millest esimesena teatas 16. oktoobril Financial Times.
Leht märkis, et augustikuine test oli Washingtonile ootamatu.
Rakett tegi madalal kõrgusel tiiru ümber Maa helikiirusest enam kui viis korda väledamalt, ehkki ajalehe Financial Times andmetel kaldus see sihtmärgist üle 30 kilomeetri kõrvale.
Hiina väitel oli aga tegemist hoopis korduvkasutatava kosmosesõiduki rutiinse katsega.
Hüperrheliraketid on uus sõna raketitehnoloogias, sest need lendavad madalamal ning seetõttu on neid raskem tuvastada kui ballistilisi rakette. Need jõuavad sihtmärgini kiiremini ja on manööverdatavad.
See muudab need märksa ohtlikumaks, eriti kui neile on paigaldatud tuumalõhkepead.
Ameerika Ühendriigid, Venemaa, Hiina ja Põhja-Korea on kõik hüperhelirakette testinud ning seda tehnoloogiat arendavad ka mitmed teised riigid.
Hiina avalikustas 2019. aastal hüperhelikiirusega liikuva tuumavõimekusega keskmaaraketi DF-17, mille lennukaugus on umbes 2000 kilomeetrit.
Financial Timesi loos mainitud rakett erineb sellest pikema lennukauguse poolest. Selle saab lähetada orbiidile, enne kui see naaseb atmorsfääri, et sihtmärki tabada.
Pentagoni pressiesindaja John Kirby keeldus kolmapäeval taaskord Hiina katsetust kinnitamast, kuid lausus, et igasugune suurem hüpe Hiina sõjalises võimekuses ei aita vähendada pingeid piirkonnas ja sellest kaugemal.
Tema sõnul käivad sellised edusammud ühte jalga Pekingi välis- ja kaitsepoliitilise lähenemisviisiga, mis kasutab naaberriikide hirmutamist ja survestamist, et Hiina huvisid edendada.
Venemaa tulistas hiljuti oma hüperheliraketi Zircon välja allveelaevalt. Juba 2019. aasta lõpust on aga Vene relvastuses samuti hüperhelikiirusel liikuv tuumavõimekusega rakett Avangard, mis suudab muuta lennu ajal kurssi ja kõrgust.