Brasiilia süsiniku heitkogus kasvas mullu pandeemiast hoolimata
Brasiilia kasvuhoonegaaside emissioon kerkis mullu eelkõige metsade hävitamise tõttu 9,5 protsenti, on öeldud neljapäevases aruandes. See teeb riigist ainsa maailma suurtest majandustest, mis pandeemiast hoolimata ei vähendanud heitkoguseid.
Majanduse halvanud Covidi positiivse küljena vähenesid üleilmsed heitkogused 2020. aastal seitse protsenti, kuid samal ajal paiskas Brasiilia atmosfääri 2,16 miljardit tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, mis on kõrgeim näitaja alates 2006. aastast, on öeldud keskkonnaühendusi koondava kliimavaatluskeskuse raportis.
«Metsade raadamise hoogustumine Brasiilias, eriti Amazonase vihmametsades, seadis riigi vastuvoolu ülejäänud planeedi suundumustega,» seisab dokumendis.
Metsade hävitamine on Brasiilias tõusuteel setsaadik, kui parempopulistlik president Jair Bolsonaro 2019. aastal ametisse astudes avas kaitsealused maad põllumajandus- ja kaevandustegevusele.
Nagu enamik riike, vähendas Ladina-Ameerika suurim majandus Brasiilia läinud aastal energiasektori saastet, kuna pandeemia seiskas tööstuse ja lennunduse. Sektori heitkogused langesid 4,6 protsenti ehk tasemeni, mida pole nähtud alates 2011. aastast.
Kuid selle nullis enam kui 2,5-protsendine tõus põllumajandussektoris ja 23,7-protsendine maakasutuse muutmisel, mis hõlmab puude mahavõtmist ja põletamist.
Säärane maa puhastamine paiskab atmosfääri süsinikku, mis on maailma suurima soja- ja veiseliha tootja ja eksportija jaoks suur probleem.
Bolsonaro ajal on Brasiilia Amazonas kaotanud aastas üle 10 000 ruutkilomeetri metsa ehk Liibanoni suuruse ala, võrreldes 6500 ruutkilomeetriga aastas eelmisel kümnendil.
Kliimavaatluskeskuse tegevsekretär Marcio Astrini süüdistas heitkoguste suurenemises Bolsonaro «keskkonnavaenulikku poliitikat».
«Brasiilia sai hakkama saavutusega, olles võib-olla ainus suurem süsinikuemiteerija, kes pandeemia esimesel aastal rohkem saastas,» ütles ta avalduses.
«Tegemist on järjekordse löögiga riigi rahvusvahelisele kuvandile,» märkis Astrini, lisades, et Brasiilia saabub eelseisvale ÜRO kliimatippkohtumisele COP26 täielikult diskrediteerituna COP26-le.
Pühapäeval Glasgows avatav kliimakonverents on suurim pärast seda, kui 2015. aasta Pariisi kõnelustel jõuti globaalse soojenemise ohjeldamises märgilise leppeni, mida peetakse üleilmsete heitkoguste vähendamise eesmärkide seadmisel ülioluliseks.