/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/10/30/14174589t1hd43f.jpg)
Maailma juhtivate tööstusriikide ja areneva majandusega maade ühenduse G20 laupäevasel tippkohtumisel Roomas on peateemadeks kliimamuutus ja koroonapandeemiast räsitud majanduse taastamine.
Maailma liidrid räägivad G20 kohtumisel kliimast ja majandusest (1)
Tegemist on esimese näost näkku kohtumisega alates pandeemia puhkemisest ja liidritelt oodatakse samme kliimamuutuse pidurdamiseks enne selleteemalise tippkohtumise COP26 algust esmaspäeval Šotimaal Glasgows.
ÜRO peasekretär António Guterres hoiatas reedel G20 liidreid, et neil tuleb kliimaeesmärkide saavutatavuses tekkinud kahtluste hajutamiseks ilmutada suuremat ambitsioonikust ja teotahet.
«Meil on veel aega asjad rööbastesse juhtida ja minu arvates on G20 kohtumine võimalus seda teha,» ütles Guterres.
Rooma on sõitnud ka USA president Joe Biden, kes püüab keerata selja oma eelkäija Donald Trumpi heitlikele võimuaastatele ja näidata, et Ameerika juhtpostisioon maailmas on taastunud.
Usaldus ei pruugi kergelt tulla, sest Bideni enda kliimapolitiika on takerdunud osana hiiglaslikust majanduspaketist kongressi sisevõitlusse.
Roomas ei ole Vene presidenti Vladimir Putinit ega Hiina riigipead Xi Jinpingi, kes on lubanud osaleda G20 nõupidamistel videosilla vahendusel.
Tippkohtumise võõrustaja, Itaalia peaminister Mario Draghi kutsub G20 üles kohustuma piirama maakera temperatuuri tõusu 1,5 kraadiga tööstuseelsest tasemest, mis on 2015. aasta Pariisi kliimaleppe nurgakivi.
Briti peaminister Boris Johnson hoiatas reedel selle eest, mis juhtub, kui eesmärki ei täideta.
«Me ei peata maakera soojenemist Roomas ega COPi kohtumisel,» ütles ta Rooma saabudes ajakirjanikele. «Parim, mida me loota võime, on tõusu aeglustumine.»
Inimkonna allakäik võib olla väga kiire, ütles ta, tuues näiteks Rooma impeeriumi tõusu ja languse. «Ma kardan, et see kehtib ka tänapäeval, kui me ei saa kliimamuutuse pidurdamisega hakkama.»
G20-l tuleb esmalt ületada suurriikide endi erimeelsused maakera soojenemise probleemi lahenduste osas.
Maailma suurimat saastajat Hiinat, kelle arvel on üle neljandiku kogu süsinikuheitest, süüdistatakse uute söeelektrijaamade ehitamises. Kliimaplaan, mille Peking COP26 eel ÜRO-le esitas, et vasta keskkonnakaitsjate ootustele, sest süsinikuneutraalsuseni on kavas jõuda alles 2060. aastaks.
Brasiilia president Jair Bolsonaro nõuab aga, et riigile makstaks Amazonase vihmametsa kaitsmise eest.
Kindlamat edu on G20-l loota maksude vallas, tõenäoliselt kiidetakse heaks rahvusvahelistele firmadele 15-protsendise tulumaksumiinimumi kehtestamine, milles on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) vahendusel kokku leppinud ligi 140 maailma riiki.