Guterres: inimtekkelise kliimamuutuseta poleks selle aasta katastroofe
Kliimamuutus põhjustas sel aastal maakeral ulatuslikke metsapõlenguid, jõed tõusid üle kallaste, liustike sulamine hoogustus, põuad hävitasid saagi ja jätsid suured piirkonnad veeta, tormid laastasid maad, kuumarekordid purunesid ja inimesed surid.
Pühapäeval kogunevad Šotimaale Glasgowsse maailma liidrid, et teha taas katse kliimamuutust pidurdada. Seni ei ole see õnnestunud, maakera muutub üha soojemaks ja ilmad äärmuslikumaks, ütlevad teadlased ja valitsusametnikud.
Näiteid ei tarvitse kaugelt otsida: tulvad Belgias, Saksamaal, Hiinas ja USA Tennessee osariigis. Põlengud USA lääneosariikides, Kreekas ja isegi Arktikas.
Surmatoovad kuumalained Ühendriikide loodeosas, orkaan Ida New Yorki uputamas.
«Need sündmused ei oleks saanud võimalikuks inimtekkelise kliimamuutuseta,» ütles ÜRO peasekretär António Guterres.
USA riikliku ookeani- ja atmosfääriameti andmetel on tänavu ainuüksi Ühendriikides olnud 18 ilma- või kliimakatastroofi, mille põhjustatud kahju ulatub üle miljardi dollari. Neis katastroofides on hukkunud 538 inimest ja kogukahju läheneb 105 miljardile dollarile.
1980. aastatel oli seesuguseid suuri loodusõnnetusi aastas keskmiselt kolm.
Riskimodelleerimisfirma AIR Worldwide hinnangul läheb äärmuslik ilm praegu igal aastal maksma 320 miljardit dollarit üle maailma ja vaid kolmandiku sellest katab kindulustus.
«Meil on praegu viis korda rohkem ilmakatastroofe kui 1970. aastal ja need on seitse korda kulukamad,» ütles Guterres. «Ka kõige kõrgemalt arenenud riigid on muutunud kaitsetuks.»