Ligi 200 riigi esindajad kogunevad kliimakonverentsile

Glasgow, pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Pühapäeval algab Glasgow's ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte 26. kohtumine. Ligi 200 riigi esindajad kogunevad kaheks nädalaks selleks, et jätkata arutelusid, kuidas viia ellu Pariisis kuue aasta eest sõlmitud kliimakokkulepet ning hoida ära kliimamuutuse kõige halvemad stsenaariumid.

Kohtumisel annavad konventsiooni osapooled teada enda kliimaeesmärkidest, hinnatakse seniseid panuseid ja peetakse läbirääkimisi Pariisi leppe toimemehhanismide üle.

Eesti koos Euroopa Liiduga seisab kliimakonverentsil selle eest, et ülemaailmseid kliimameetmeid tõhustada. ÜRO ja Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu hiljuti avaldatud raportite kohaselt avaldavad kliimamuutused üha suuremat mõju elurikkuse, veevarude ja ökosüsteemide halvenemisele, sestap on vaja tegutseda kiiresti ja ambitsioonikalt.

Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul leppisid Euroopa keskkonnaministrid 6. oktoobril Luxembourgis kokku suuna, millega EL tervikuna nendele läbirääkimistele läheb. «Seni ei ole globaalsed püüdlused temperatuuri tõusu vältimiseks olnud piisavad. Euroopa Liidu kõrval peavad ka teised konventsiooniosalised oma riiklikke eesmärke tõstma,» rõhutas Mölder ja lisas, et kliimamuutustel on otsene ja eksistentsiaalne mõju inimestele ja elusloodusele.

Kliimakonverentsil toimuvate läbirääkimiste keskmes on ka rahvusvahelise koostöö parandamine, et kohaneda juba avalduvate kliimamuutuste mõjudega ning kaitsta elurikkust ja ka meie endi heaolu. Lisaks tuleb mobiliseerida ülemaailmsekliimapoliitika elluviimiseks vajalikud rahalised vahendid. Arenenud riigid on andnud lubaduse mobiliseerida alates 2020. aastast vähemalt 100 miljardit dollarit aastas kliimategevuste rahastamiseks. See eesmärk tuleb täita, et kindlustada kliimaeesmärkide täitmine kõikjal maailmas. Tähtis on jõuda ka kokkuleppele Pariisi kokkuleppe toimimise reeglites, et muuta Pariisi lepe toimivaks ning kiirendada meetmeid kliimakriisi lahendamiseks valitsuste, ettevõtete ja kodanikuühiskonna koostöö kaudu.

2015. aastal leppisid maailma riigid Pariisis kokku ühtses eesmärgis vähendada kasvuhoonegaaside heidet sellisel määral, et temperatuur ei tõuseks rohkem kui 2 kraadi võrra ja kui vähegi võimalik, mitte üle 1,5 kraadi võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Pariisi kokkuleppe sõlmimisest alates on käinud töö selle nimel, et luua selle rakendamise reeglistik.

Glasgow kohtumise eel on Eesti suurendanud kliimaambitsiooni. Meie eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050.

1.-2. novembrini toimuval kliimakonverentsi riigijuhtide avaüritusel esindab Eestit peaminister Kaja Kallas. Konverentsi teisel nädalal on ministrite kohtumised, millel esindab Eestit keskkonnaminister Tõnis Mölder.