Postimees Glasgow’s ⟩ Kliimakonverentsil tegid ilma metsad ja metaan

Keskkonnakaitseaktivistide «Õlipead» avaldasid Glasgow’ kliimakonverentsi toimumise ajal meelt Grangemouthi rafineerimis- ja naftakeemia tehase juures. Foto: BEN STANSALL/AFP/Scanpix

Eile hommikul lubasid Glasgow’s toimuval kliimakonverentsil COP26 rohkem kui saja riigi juhid, et nad kavatsevad 2030. aastaks raadamise lõpetada ja metsa seisukorda parandada. Nende riikide territooriumil kasvab üle 85 protsendi maailma metsast Siberi taigast Kongo ja Amazonase vihmametsadeni.

Samuti lubasid 12 riigi juhid anda arengumaadele üle kümne miljardi euro, et toetada varem hävitatud maa taastamist, metsapõlengute vastu võitlemist ning põlisrahvaste õiguste kaitset.

Leppe allkirjastajate seas on Hiina president Xi Jinping, Brasiilia president Jair Bolsonaro, Indoneesia president Joko Widodo ja USA president Joe Biden.

Ühena esimeste seas teatas osalusest ka Eesti. «Eesti on teada-tuntud metsamaa ja meile on mets väga tähtis nii bioloogilise mitmekesisuse kui ka süsiniku sidumise pärast. Seetõttu saavad ka metsarikkad riigid maakasutuse ja metsaalgatusega kaasa tulla,» selgitas peaminister Kaja Kallas Postimehele, miks Eesti deklaratsiooniga ühines.