Miski on valesti. Oma laboris istuv Brasiilia atmosfäärikeemik Luciana Gatti muudkui teeb samu tehteid üha uuesti ja uuesti, arvates, et kuskile peab olema sisse lipsanud viga. Aga üks ja sama sünge järeldus ilmub ikka ja jälle kuvarile: Amazonas, maailma suurim vihmamets, paiskab nüüd välja rohkem süsinikuheitmeid kui neelab.
Üle Lõuna-Ameerika laotuv sügavroheline metsamassiiv – nimetatud ka maakera kopsudeks ja roheliseks ookeaniks – on üks maailma suurimaid metsikuid alasid. See on paik, kus elu kihab troopilises kuumuses ja tänu justkui siniste veresoontena risti-rästi džunglit läbivatele jõgedele.
Amazonases on enam kui kolm miljonit looma- ja taimeliiki, vihmamets on pungil lopsakat taimestikku, mis imab endasse fotosünteesiks hiiglasliku koguse süsinikku. Süsihappegaasi heitmete kogus on maailmas viimase 60 aastaga kasvanud 50 protsendi jagu ligi 40 miljardi tonnini ning Amazonas on neelanud sellest suure osa – ligi kaks miljardit tonni aastas. Vähemalt veel hiljuti.
Inimesed on aga viimase poole sajandiga raadanud ja põletanud maha suuri lahmakaid Amazonasest, et teha ruumi karjakasvatusrantšodele ja põllumaale.
Brasiilia riiklikus kosmoseagentuuris töötav Gatti on jälginud, kui palju süsinikku piirkond välja paiskab ja kui palju neelab, nähes nii kõiki ees ootava õudusunenäo endeid: hävitustöö võib tõugata Amazonase n-ö üle kuristiku serva, kus suur osa vihmametsast kuivab ära ja muutub savanniks.
enemist enam-vähem talutavale tasemele.