Suri LAV-i viimane apartheidi perioodi president F.W. de Klerk
Lõuna-Aafrika Vabariigi viimane valge president Frederik Willem de Klerk suri neljapäeval 85 aasta vanuselt, teatas tema fond.
«FW de Klerki fond peab kurbusega teatama, et endine president FW de Klerk suri täna hommikul rahulikult oma kodus Fresnaye'is,» ütles fond.
De Klerk oli LAV-i president aastatel 1989–1994. Ta tegi lõpu apartheidirežiimile, mis oli ta võimule toonud, vabastas vanglast Nelson Mandela ja võttis suuna demokraatiale.
1993. aastal sai ta koos Mandelaga Nobeli rahupreemia valgete võimult ülemineku «ime» juhtimise eest.
Demokraatia küpsedes hakkasid de Klerk paljude lõuna-aafriklaste jaoks sümboliseerima valge LAV-i suutmatust tunnistada täielikult apartheidi õudusi ja tuua nende toimepanijad kohtu ette.
De Klerk kindlustas endale koha ajaloos 2. veebruaril 1990, kui ta teatas 27 aastat vanglas viibinud Mandela vabastamisest ja tühistas mustade vabastusliikumise keelu, kuulutades nii sisuliselt surma valgete vähemuse võimule.
Frederik Willem de Klerk sündis 18. märtsil 1936 Johannesburgis.
Tema isa Jan de Klerk oli 1948. aastal apartheidi ametlikult kehtestanud Rahvuspartei valitsuse minister. Tema onu JG Strijdom oli peaminister, kes võttis segarassist inimestelt hääleõiguse.
De Klerk astus esialgu nende jälgedes. Töötanud 11 aastat juristina, valiti ta 1972. aastal Rahvuspartei ridades parlamenti. Sestpeale tõusis karjääriredelil, saades valitsusliikmeks ja 1989. aasta veebruaris erakonna esimeheks.
Kuus kuud hiljem, kui PW Botha sunniti tagasi asutma, sai de Klerkist Lõuna-Aafrika Vabariigi president.
«Kui ta sai Rahvuspartei juhiks, tundus ta eheda parteilasena, ei midagi enam ega vähem,» kirjutas Mandela hiljem. «Mitte miski tema minevikus ei vihjanud reformivaimule.»
Siiski haistis Mandela uusi tuuli ja saatis de Klerkile kirja, pakkudes välja läbirääkimised apartheidi lõpetamiseks.
Vähem kui kaks kuud hiljem teatas de Klerk Mandela tingimusteta vabastamisest ja tühistas Aafrika Rahvuskongressi (ANC) tegevuskeelu.
De Klerk aitas kaasa läbirääkimistele uue põhiseaduse üle, millega LAV-is sai rassivaba demokraatia. Ta töötas kaks aastat Mandela asetäitjana.
De Klerk palus tõe- ja leppimiskomisjoni ees apartheidi eest vabandust, kuid süüdistas komisjoni ka kallutatuses.
Hilisematel aastatel nõudis ta, et ANC võtaks vastutuse lokkava vaesuse ja töötuse eest.
Ise ta end apartheidiaegsetes piinamistes, vägistamistes ja tapmistes süüdi ei tunnistanud.
2020. aastal vallandas de Klerk üleriigilise pahameeletormi, keeldudes tunnistamast apartheidi inimsusvastaseks kuriteoks.