Ghana parlament arutab LGBT+ õigusi piiravat seadust

Ghana LGBT aktivist USA-s New Yorgis meeleavaldusel 11. oktoober 2021. Foto: Emily Leshner/AP/Scanpix

Ghana parlament hakkas neljapäeval kuulama tunnistusi seoses rahvusvahelise üldsuse hukkamõistu pälvinud seaduseelnõuga, millega piirataks märkimisväärselt LGBT+ inimeste õigusi.

Parlamendi komitees toimuv arutelu «õigete inimseksuaalsuse õiguste ja Ghana pereväärtuse edendamise seaduse» üle on esimene samm eelnõu vastuvõtmise poole.

Geiseks on sügavalt religioosses Lääne-Aafrika riigis ebaseaduslik, kuid eelnõuga tahetakse karistusi karmistada ja LGBT+ õiguste edendamine kriminaliseerida.

Põhiseaduslike, õiguslike ja parlamentaarsete küsimuste komitee peaks kuulama tunnistusi 15 nädala vältel, misjärel algab arutelu parlamendis laiemalt.

Esimeste seas andis neljapäeval tunnistusi Ghana nelipühi ja karismaatikute nõukogu apostel Abraham Ofori Kuragu.

«LGBTQI+ tegevused kujutavad Ghana kultuurile ja väärtustele suurimat ohtu,» ütles ta.

«Selle eelnõu eesmärk on kaitsta lapsi LGBTQI+ kogukonna ohtliku tegevuse eest. Meie ees olev eelnõu on õige vahend mõistlike kultuuriväärtuste poliitkehaga lõimimiseks.»

Ehkki inimõiguslased on eelnõu hukka mõistnud, on sellel Ghanas avalikkuse laialdane toetus, samuti pooldavad seda kohalikud kirikud.

«See eelnõu rikub sisuliselt kõiki põhilisi inimõigusi, mis inimestel on. See stigmatiseerib LGBTQ+ kogukonda kui midagi ebainimlikku,» ütles Akoto Ampaw ühendusest Concerned Ghanaian Citizens.

«See ei ole vabariik, mille nimel ghanalased võitlesid,» lisas Akoto Ampaw, kes on olnud ka Ghana presidendi nõunik.

Eelnõu esitasid parlamendile opositsiooni seadusandjad.

President Nana Akufo-Addo on silmitsi dilemmaga, kas mujal maailmas taunitud, kuid kodumaal laialdaselt kiidetud seadus vetostada või allkirjastada.

Eelnõu on tekitanud ka tüli Canterbury piiskopi ja Ghana anglikaani kiriku vahel, mis seadust väga toetab.

Homoseksuaalsus on keelustatud rohkem kui pooltes Sahara-taguse Aafrika riikides. Osa riikides on see karistatav surmanuhtlusega, ehkki pole teada, et kedagi kaasajal hukatud oleks, teatas Human Rights Watch.