AK ⟩ Jaapan teelahkmel: uus peaminister ja uue kursi võimalikkus

Jaapani uus peaminister Fumio Kishida Glasgow’s kliimakonverentsil. Endise välisministrina on Kishidal suuremad väljavaated välispoliitiliseks eduks ja saavutusteks kui senistel peaministritel. Foto: Hannah Mckay/AP/Scnapix

Oktoobri keskel esines Tartu Ülikoolis aulaloenguga siinne Jaapani suursaadik Hajime Kitaoka. Ta sõnastas Jaapani riigi ees seisva dilemma lihtsalt ja löövalt: kui elanikkond kahaneb, siis majandus ei saa kasvada ning kui majanduskasv ei tõuse, siis pole lootustki elanikkonna arvu jätkuva languse peatamiseks. Millised on Jaapani valikud uue peaministri käe all, kas on oodata muutusi riiklikus poliitikas ning kas pikalt arutatud põhiseaduse muutmine saab teoks?

31. oktoobril toimusid Jaapanis esindajatekoja valimised, mille võitis Liberaaldemokraatlik Partei (LDP). Kuigi LDP kaotas parlamendi alamkojas võrreldes varasemaga paarkümmend kohta, siis säilitati absoluutne enamus vältides suuremat kadu.

Pisut varem peetud LDP parteiliidri valimistel oli seekord üllatuslikult kahe meeskandidaadi kõrval ka kaks naiskandidaati, kes aga paraku kumbki valituks ei osutunud. Mõneti oli see samavõrd etteaimatav tulemus kui LDP võit valimistel.

Siiski, hoolimata LDP pikast võimulolekust, oli ka opositsioonil võimalus, sest nad tegid tõsist tööd, luues nelja partei ülese bloki LDP vastu ja ka üleüldiselt oli senisele peaministrile, Yoshihide Sugale palju etteheiteid. Näiteks tema meetmed Covid-19 leviku piiramiseks olid esialgu kasinad ja vastuolulised: programm elavdada siseturismi keset pandeemiat näis paljudele majanduslike huvide eelistamisena inimeste tervise hinnaga, seda eriti ühiskonnas, kus juba praegu on ligikaudu kolmandik elanikkonnast üle 65 aasta vana. Lisaks käivitus vaktsineerimine Jaapanis kehva planeerimise ja väheste vaktsiinikoguste tõttu aeglaselt. Ja kõigest hoolimata ei tühistanud Suga 2020. aastal edasi lükatud olümpiamängude korraldamist, kuigi rahvas oleks seda otsust enamjaolt toetanud.