AK ⟩ Kliimakonverentsi sõnavahu tagant paistab tume tulevik

Teisipäeval ronisid maailma liidrite näo ette pannud kliimaktivistid koos COP26 pealavast tehtud koopiaga Glasgow’ Clyde’i jõkke. Foto: Andrew Milligan/PA/Scanpix

Šotimaal Glasgow’s lõppenud kliimakonverentsi COP26 eesmärk oli jõuda riikidevahelise kokkuleppeni, mis ärgitaks valitsusi vähendama süsihappe- ja teiste kasvuhoonegaaside heidet senisest märgatavalt kiiremini, et piirata globaalset soojenemist 1,5 kraadiga, nagu näeb ette Pariisi kliimalepe. Hoolimata tippkohtumisel tehtud suurtest sõnadest paistavad riikide lubadused vähem hiilgavad.

Näiteks 3. novembril teatas COP president Alok Sharma, et nad on kokku pannud 190-liikmelise koalitsiooni kivisöe kasutamise järkjärguliseks lõpetamiseks 2030.–40. aastatel, kusjuures arenenud riigid peaksid võtma eesmärgiks varasema, arengumaad hilisema tähtaja. Uudisteagentuurini AFP jõudnud nimekiri hõlmas aga vaid 77 liiget, kelle seas oli 45 riiki, kellest 23 olid uued lubajad. Teised osalised olid initsiatiiviga varem liitunud. Nimekirjas on suured kivisöe tarbijad Lõuna-Korea ja Vietnam, aga ka kümme riiki, kus ei toodetagi elektrit kivisöest. Kokku toodavad lubaduse andnud riigid ainult 13 protsenti maailma söekasutusest. Vaid päev hiljem teatas leppe allkirjastanud Poola, et nad seavad sihiks alles 2049. aasta.