Tippkohtumisel saavutati 200 riigi kliimakokkulepe

Kliimaaktivistide meeleavaldused. «Meie viimane võimalus.» Foto: KENA BETANCUR

Kliimatippkohtumise COP26 president Alok Sharma lõpetas laupäeval ürituse, teatades pea 200 riigi saavutatud kokkuleppest, mille eesmärk on vältida kliima ohtlikku soojenemist.

Kokkuleppeni jõuti, hoolimata Hiina ja India jõupingutustest pehmendada leppe sõnastust fossiilkütuste kohta, kirjutas AFP. «Ma vabandan, selle ees, milliseks see protsess välja kujunes. Mul on tõesti kahju,» ütles Sharma.

Sellega saavad läbi kaks nädalat kestnud maratonläbirääkimised.

Rikkamaid riike süüdistati COP26-l looduskatastroofide suhtes haavatavate riikide toetamata jätmises, kirjutas AFP.

Delegaatide ülesanne oli kõnelustel leida viisid, kuidas piirata temperatuuri tõusu, et see jääks 1,5-2 kraadi vahele Celsiuse järgi. Neil tuli ka leida viise, kuidas rahastada riike, keda ähvardavad kõige suuremad kliimaga seotud riskid nagu üleujutused ja põuad.

Vaatlejate sõnul jäi kokkulepe kaugele sellest, mida on vaja ohtliku soojenemise vältimiseks ja riikide adekvaatseks toetamiseks.

Pariisi kliimaleppe arhitekt Laurence Tubiana ütles AFP-le, et COP26 ei suutnud anda piisavalt abi inimestele, kes praegu kannatavad.

COP26 leppe lõplik tekst kutsub riike üles kiirendama pingutusi filtreerimata söe järk-järguliseks kasutusest kõrvaldamiseks ja ebaefektiivsete fossiilkütuste riigitoetustest loobumiseks.

Hiina ja India olid vastu reostavate kütuste mainimisele ja teksti lõplik kuju polnud nii otsekohene kui esialgsetes variantides.

Samuti kutsuti kõiki riike kiirendama oma heitmekärpeid ja esitama 2022. aastaks uued riiklikud plaanid.

Pärast Euroopa Liidu ja Ühendriikide juhitud rikaste riikide vastuseisu jäi tekstist välja igasugune viide konkreetsetele rahastamisvahenditele, mida nõudsid vaesemad riigid. Sel teemal lubas tekst dialoogi.

Tekst märgib «sügava kahetsusega», et rikkad riigid pole suutnud pidada kinni lubadusest eraldada 100 miljardit USA dollarit aastas, mida nad on vaesematele riikidele lubanud. Riike kutsutakse üles seda maksma kiiresti ja kuni 2025. aastani.

Samuti lubati tekstis kahekordistada arengumaadele antavaid vahendeid samaks kuupäevaks.

ÜRO hiljutises raportis teatati, et viimaseid plaane arvesse võttes soojeneb maakera 2,7 kraadi võrra Celsiuse järgi.

«Meile öeldi, et COP26 on viimane parim võimalus hoida 1,5C elus, kuid see on pandud hingamisaparaadi alla,» ütles organisatsiooni Christian Aid tegevjuht Amanda Mukwashi.

Arengumaad ütlesid, et ootasid COP26-lt rohkem instruktsioone selle kohta, kuidas süsinikuheitme kogust vähendada, samal ajal kui tuleb tulla toime globaalsest soojenemisest võimsamaks muutunud katastroofidega.

«Rikkad riigid on otsustanud viivitada ning sellega lükata edasi ka kiireloomulised kliimasammud, mida inimesed selle kriisi eesliinil vajavad.»