Intervjuu ⟩ Luik: artikli 4 kasutamine on Poola, Leedu või Läti otsustada

Et NATO Venemaa vägede koondumist Ukraina piiridele saaks arutada, on vaja, et mõni liitlasriik selle teema tõstataks, ütleb Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik. Foto: Gert Tali

Kuigi viimastel päevadel on palju räägitud võimalusest, et Poola võiks Valgevene piiril toimuva tõttu kutsuda NATOs kokku artikli 4 konsultatsioonid, polnud Eestit alliansi juures esindav suursaadik Jüri Luik eile selle võimaluse käikuminekust veel kuulnud.

Kas on tulekul artikli 4 konsultatsioonid või ei?

See sõltub väga palju riikidest, kes on praegu otseselt Valgevene-Vene operatsiooni põhilised sihtmärgid. Vastavalt Washingtoni lepingule peaksid nemad selle artikli käivitama.

Kui artikli 5 puhul on vaja konsensust, siis artikli 4 puhul võib sõna otseses mõttes iga NATO riik sellise istungi kokku kutsuda.

Kuidas see praegu läheb, on raske ennustada. Praegu meil siin ei ole informatsiooni, et Poola, Leedu või Läti oleksid sellist sammu tegemas.

Te ütlete «Valgevene-Vene operatsioon». Kas selle alla käib ka praegu Ukraina ümber toimuv?

Kogu olukorda tuleks vaadata tervikuna.

Esiteks on see kindlasti katse demonstreerida läänele Valgevene-Vene hübriidvõimeid ja sellega meie tegevust mõjutada. Samas ei tohi me jätta tähelepanuta, et samal ajal toimub vägede koondumine Ukraina piiri äärde.

Näiteks USA välisminister ja NATO peasekretär on avaldanud väga tugevalt muret, milliste eesmärkidega Venemaa seda teeb, ja ka hoiatanud Venemaad, et igasugused agressiivsed kavatsused Ukraina suhtes on väga ohtlikud.

Mõnevõrra teises sõnastuses on samasuguse avalduse juba teinud ka Põhja-Atlandi Nõukogu ehk kõik 30 NATO riiki. Minu hinnangul seal ilmselgelt seos on. Kuidas see stsenaarium lõplikult lahti rullub, on raske öelda.