AK ⟩ «See ei ole migrandikriis, vaid rünnak inimrelvadega»

Valgevene piirivalve foto migrantidest Bruzgi-Kuźnica piiripunktis. Foto: Valgevene piirivalve/Scnapix

Euroopa Liidu varjupaigasüsteem on isegi heldem, kui 1951. aasta pagulasi puudutav Genfi konventsioon nõuaks. Samas on migratsioon muutunud Euroopa poliitikas väga plahvatusohtlikuks teemaks. Need kaks asjaolu teevad illegaalsest rändest relva, mille moodsaima versiooni Valgevene nüüd käiku lasi.

Brüsselis tegutseva mõttekoja Martens Centre vanemteadur Vít Novotný ütleb, et Euroopalt migrantidega väljapressimises pole midagi iseenesest uut: «Näiteks Liibüa diktaator Muammar Gaddafi kasutas täpselt sellist survet ELile eelmise kümnendi alguses. Ta nõudis poliitilisi järeleandmisi ja teda saatis edu, muuhulgas ka raha saamisel, ähvardusega, et muidu päästab ta migranditeed Euroopa poole valla.»

Novotný hinnangul võis ka 2015.–2016. aasta pagulaskriisis kohati näha, kuidas Türgi saatis aktiivselt pagulasi Euroopasse. «Teatud määral aitas sellele kaasa ka Venemaa, kes pommitas mõningaid pagulaslaagreid Põhja-Süürias, mille tulemusel pagesid inimesed Türki, mis omakorda põhjustas laine Euroopasse,» märgib ta.

Laias plaanis polnud toonane migrandikriis Novotný sõnul siiski hübriidrünnak – leidus lihtsalt oportunistlikke momente.

«Asi oli teistsugune 2020. aastal, kui tulid massilised Évrose jõe ja ka Kreeka merepiiri ületamised. Selle autor oli Türgi valitsus,» jätkab Martensi vanemteadur. «On dokumenteeritud, et Türgi eriväelased panid inimesed bussidesse ja tõid nad Kreeka piirile jutuga, et piir on avatud ja Saksamaa ootab avasüli.»