Moskvas on välja pandud kiri, milles keisrinna Katariina Suur manitseb alamaid end rõugete vastu vaktsineerida laskma, tuues ilmsiks umbusu, mis on takistuseks ka tänapäeva vaktsiinikampaaniale.
Venelased umbusaldasid vaktsiine juba Katariina II ajal
Katariina annab 1787. aasta 20. aprilliga dateeritud kirjas üksikasjalikud juhised elanike kaitsepookimise läbiviimiseks.
Vene kunstile spetsialiseerunud MacDougalli oksjonimaja pani reedel kirja ja Katariina portree Moskvas välja, enne kui need Londonis müüki lähevad.
Dokumendi ja portree väärtuseks hinnatakse kuni 1,2 miljonit naela (1,6 miljonit dollarit).
Seni erakollektsioonis olnud esemed on Moskva galeriis huvilistele näha 30. novembrini. Londoni oksjon on 1. detsembril.
«Üks kõige tähtsamaid ülesandeid peaks olema kaitsepookimine rõugete vastu, mis, nagu me teame, teevad palju häda, eriti lihtrahva hulgas,» kirjutab Katariina krahv Pjotr Rumjantsevile.
Keisrinna kirjutab väga detailselt, kuidas teha vaktsineerimine kõigile kättesaadavaks ja soovitab majutada süsti mõjul haigestuvad inimesed kloostritesse.
Katariina ise oli esimene inimene Venemaal, keda rõugete vastu vaktsineeriti.
«Tänapäeva tingimustes peaksime me Katariina üle uhkust tundma,» ütles oksjonimaja kaasdirektor ja vene kunsti asjatundja Jekaterina MacDougall neljapäeval ajakirjanikele.
President Vladimir Putin on enda sõnul Covid-19 vastu vaktsineeritud kodumaise Sputnik V-ga, aga koroonapandeemia oli kestnud juba kuid, kui ta seda teha lasi ja talle on ette heidetud, et vaktsineerimine ei toimunud telekaamerate ees.
MacDougalli sõnul oli Katariina väga intelligentne naine ja taipas, et kohustuslik vaktsineerimine läbi ei lähe. «Ta teadis, et vene rahvas hakkaks selle vastu mässama.»
Ka tänapäeval on paljud venelased Kremli korralduste vastu ja keelduvad laskmast end koroona vastu vaktsineerida.
Putini korduvatest palvetest hoolimata on täielikult vaktsineeritud vaid 40 protsenti venelastest.
Katariina kartis surra rõugetesse nagu paljud tema ümber, ja nii kutsus ta Inglismaalt arsti, kes talle vaktsiini andis. Arstid süstisid keisrinnale ühelt lapselt viirust. Laps sai selle eest hiljem väikse preemia, rääkis ajaloolane Oleg Hromov.
Katariina oli natuke aega haige, aga paranes ja kannustas teisigi oma eeskuju järgima.
Hromovi sõnul jäid venelased keisrinna veenmispüüetest hoolimata vaktsiini suhtes umbusklikuks. «Inimesed kartsid, see oli uus ja ebatavaline.»
Kui Louis XV 1774. aastal rõugetesse suri, olevat Katariina öelnud, et on barbaarsus surra valgustatud 18. sajandil sellisesse tõppe.
«Ma väga loodan, et ühel päeval, võibolla juba lähitulevikus võime öelda: «Milline barbaarsus on surra 21. sajandil Covidisse»,» ütles Jekaterina MacDougall.