Ukraina luureülem: Venemaa valmistub ründama jaanuari lõpul

Raketiheitjad suurõppusel Zapad-2017 Foto: HANDOUT/REUTERS

Venemaa on koondanud Ukraina piiri lähistele 92 000 sõjaväelast ning valmistub Ukrainat ründama 2022. aasta jaanuari lõpul või veebruari alguses, teatas Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse ülem Kõrõlo Budanov, vahendab Interfax.

«Meie hinnangud on peaaegu samad nagu meie Ameerika kolleegidel,» ütles Budanov väljaandele Military Times.

Ukraina luureülema sõnul koosneb selline rünnak ilmselt õhulöökidest, suurtüki- ja tankirünnakutest, millele järgnevad õhudessantrünnakud Ukraina idaosas ning dessantoperatsioonid Odessale ja Mariupolile. Vähemal määral peaksid venelased Ukrainasse tungima Valgevene kaudu.

Luureülem märkis, et tänavu toimunud Venemaa suurõppus Zapad-21 näitas, et Venemaa suudab üheaegselt kohale paisata 3500 dessantväelast ning eriväelast.

Budanovi hinnangul karmid ilmastikuolud Vene vägede rünnakut ei takistaks. «See pole meile ja venelastele probleem,» sõnas ta.

Luureülem lisas samas, et sellistele rünnakutele eelneb terve rida psühholoogilisi operatsioone, mis on Ukraina destabiliseerimise eesmärgil juba käimas. Muu hulgas toimuvad Kremli mahitusel Covid-19 vaktsineerimise vastased meeleavaldused. Budanov avaldas intervjuus veendumust, et migrantide tulvast tingitud piirikonflikti Poola ja Valgevene vahel võib samuti pidada sõjalise sissetungi eelmänguks.

Ideaalis suudaksid Ühendriigid mistahes Venemaa rünnakut pidurdada, seda just täiendava sõjalise abi ning diplomaatilise ja majandusliku surve kaudu, leiab Budanov. See tähendaks muu hulgas ka Venemaa vastaste sanktsioonide karmistamist ning Venemaa pangaarvete blokeerimist.

Luurejuht märkis, et Ukraina vajab täiendavalt õhutõrje- ja raketitõrjesüsteeme ning droone, samuti raadioelektroonilise sõjapidamise vahendeid ning suurtükke ja miinipildujaid.

«Mitte ühelgi riigil peale Ukraina pole avalikku sõda Venemaaga. Aga meil on juba seitse aastat. Seepärast leiamegi, et USA peaks andma meile kõik, mida me varem pole saanud. Ja kohe nüüd. Praegu on selleks sobiv aeg, sest pärast on juba liiga hilja,» resümeeris Budanov.

Venemaa sõltumatu politoloog Dmitri Oreškin avaldas raadiojaamale Ehho Moskvõ arvamust, et Venemaa sissetungi tõenäosus Ukrainas on väike. Oreškini sõnul on president Vladimir Putini eesmärk pigem hoida Euroopa riike pinge all.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg tõdes mõni päev tagasi, et Ukraina piiri lähedal on näha tavatut Vene vägede ja sõjaliste võimekuste kontsentratsiooni.