Saksa sotsid, rohelised ja liberaalid sõlmisid koalitsioonileppe
Saksa sotsiaaldemokraadid, rohelised ja vabad demokraadid teatasid täna koalitsioonileppest uue valitsuse moodustamiseks.
Leppega naasevad üle 16 aasta valitsuse eesotsa sotsiaaldemokraadid (SPD), kes edestasid kahe kuu eest peetud valimistel Angela Merkeli konservatiive. Kantsleriks saab senine rahandusminister, 63-aastane sotsiaaldemokraat Olaf Scholz.
Tema sõnul on järgmise valitsuse välispoliitika võti suveräänne Euroopa. «Meie kui majanduslikult tugeva ja rahvarohke riigi ülesanne Euroopa südames on võimaldada ja edendada seda suveräänset Euroopat,» lausus Scholz.
Suhteliselt kiiresti sündinud koalitsioonilepe tuleb ilmselt kergendusena rahvusvahelistele partneritele, kes pelgasid, et Saksamaa võib jääda halvatuks ajal, mil Euroopa seisab silmitsi nii uue koroonalaine kui Valgevene kriisiga.
Uue koalitsiooni kiiret loomist on aina häälekamalt nõutud ka Saksamaal, et seista vastu neljandale koroonaviiruse lainele, mis on täitnud riigi haiglad ja viinud üha uute nakkusrekorditeni.
Olukorra tõsidust ilmestas teisipäeval see, kui Merkel kutsus uute koalitsiooniparteide juhid keset nende läbirääkimisi kiirelt halvenevat koroonaolukorda arutama.
Koalitsioonileppes öeldakse, et uus valitsus loob hädaolukorra lahendamiseks kriisirühma.
Rahandusministeeriumi hakkavad juhtima ärimeelsed vabad demokraadid (FDP), kelle kätte lähevad ka justiits-, transpordi-, digiküsimuste- ja haridusministri portfellid. Rahandusministriks saab FDP juht Christian Lindner.
Roheliste juhtida jäävad välisministeerium, majandusministeerium ja vastne kliimaministeerium, aga ka perekonna-, keskkonna- ja põllumajandusministeerium, selgub koalitsioonileppest.
Keskkonnaministriks saab roheliste kaasjuht Robert Habeck, välisministriks esimese naisena roheliste teine kaasjuht, Annalena Baerbock.
Valitsuse koosseis vihjab, et Saksamaa võtab jõulisema positsiooni Hiina ja Venemaa suhtes, kuid jääb majanduselus kindlaks eelarvedistsipliinile ja roheinvesteeringutele.
Leppega taastatakse põhiseadusesse kirjutatud võlalagi aastal 2023, seejuures jätkatakse aga suuri investeeringuid kliimakaitsesse ja taristusse.
Võlalaest loobuti ajutiselt läinud aastal, et tulla toime COVID-19 pandeemia majanduslike tagajärgedega.
Kolm erakonda tõotasid loobuda kivisöest aastaks 2030 ehk kaheksa aastat varem, kui oli lubanud Merkeli valitsus. Samuti seati eesmärgiks seljatada sisepõlemismootorid ja jõuda aastaks 2045 süsinikuneutraalsuseni.
Lisaks plaanib kolmik seadustada mõnukanepi pruukimise.
«Me viime sisse kanepi kontrollitud, tarbimiseesmärkidel jaotamise täiskasvanutele selleks ettenähtud poodides,» teatasid sotsiaaldemokraadid, rohelised ja FDP. «Sellega võetakse kontrolli alla kvaliteet, ennetatakse saastunud aine levikut ja tagatakse alaealiste kaitse.»
Ametist lahkuv Merkel on andnud endast parima sujuva ülemineku tagamiseks. Järjepidevuse toonitamiseks kaasas ta Scholzi oktoobris kahepoolsetele kohtumistele G20 tippkohtumise raames, sealhulgas USA presidendi Joe Bideniga.
Scholz oli kohal ka läinud nädalal, kui Merkel kohtus pandeemiaolukorra arutamiseks 16 liidumaa peaministritega.
Ehkki Scholz ja Merkel on pärit eri erakondadest, on viimane öelnud, et «magab rahulikult», kui Scholz kantsleriks saab.
Uus kantsler oli tööminister Merkeli esimeses koalitsioonis aastatel 2007-2009 ning tõusis aastal 2015 asekantsleriks ja rahandusministriks.