/nginx/o/2009/01/26/123000t1h3815.jpg)
Boliivias kiideti eile toimunud rahvahääletusel heaks põhiseadusmuudatused, mis annavad indiaani põliselanikele suuremad õigused.
Boliivias kiideti heaks Moralese vasakpoolne põhiseadus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Indiaani päritolu Boliivia vasakpoolse presidendi Evo Moralese eestvedamisel läbiviidud referendumil toetasid boliivlased ka sotsialistist riigipea ideed lubada tal presidendiks kandideerida piiramatu arv kordi, vahendas Reuters.
Põhiseaduse muutmist toetasid aimaraad, ketšuad, guaraniid ja teised põliselanikest indiaani rahvarühmad, kes moodustavad 70 protsenti riigi rahvastikust, kuid on Ladina-Ameerika ühes vaesemas riigis sajandeid diskrimineerimise all kannatanud.
Vahetult pärast referendumit läbi viidud ukseküsitluste tulemusena toetas uut põhiseadust umbes 60 protsenti hääletanutest.
Uus konstitutsioon annab põliselanikest enamusele kahekojalises parlamendis rohkem kohti ja suuremad juriidilised õigused. Lisaks tunnustatakse ametlikult koloniaalperioodi eelseid vaimseid traditsioone ja toetatakse põlisrahvaste keeli.
«Nüüd on Boliivia taasloodud,» kuulutas 2005. aastal riigi ajaloo esimeseks pärismaalasest juhiks valitud Morales pealinnas La Paziz rahvahulga ees esinedes.
«Siin lõppeb koloniaalriik ning sisemine ja väline kolonialism,» lisas aimaraa-indiaanlasest 49-aastane riigipea, kelle sotsialistlikke võrdsusloosungeid toetavad kõige rohkem Boliivia vaesed pärismaalased ja talupojad.
Rahvahääletus kukkus läbi aga rikkamates departemangudes Santa Cruzis, Tarijas, Benis ja Pandos, kus elab peamiselt riigi valge vähemus, kes ei toeta Moralese natsionaliseerimispoliitikat, vahendas AFP.
Rahvahääletuse vastu seisid ka mõned katoliku ja evangeelse kiriku liidrid, kes kardavad, et riigi ning kiriku lahutamine võib viia aborditegemise ja samasooliste abielude seadustamiseni.
Moralese vastased nõuavad keskvõimult suuremat autonoomiat ning seisavad vastu presidendi sotsialistlikele reformidele. Just sotsialistlikud reformid ja referendum tõid möödunud aastal kaasa vägivalla puhkemise riigi idapoolsetes provintsides, mille suurtele ressurssidele toetudes võimud muudatusi ellu viivad.
Parempoolne opositsioon süüdistab Moralest ühiskonna lõhestamises ja uue põhiseaduse läbisurumises, et sel moel haarata endale rohkem võimu.