AK ⟩ Bosnia serblaste liider vehib tikuga püssirohutünni ääres

Bosnia serblaste politsejõud korraldasid oktoobri lõpus õppusel õppuse Jahorina mäel otse Serblaste Vabariigi ning Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni piiril. Just sellelt mäelt pommitasid serblaste väed 1992–1995 aastani kestnud Sarajevo piiramise ajal linnas lõksus olevaid inimesi. Foto: AP/Scanpix

Bosnia ja Hertsegoviina serblaste juhi Milorad Dodiku väitele, et ka 26 aastat pärast sõja lõppu on tegu äpardunud riigiga, kirjutab alla suur osa selle elanikke, kuid just aina lootusetuma poliitilise, majandusliku ja ühiskondliku ummiku tõttu mõjuvad marurahvusliku poliitiku viimatised ähvardused serblaste oma armee ja teiste eraldi struktuuride loomisest relvatäristamise eelmänguna.

«Enamik inimesi on murest haiged ning mõtlevad riigist alatiseks lahkumisele,» ütles BBC-le Svetlana Cenić, majandusteadlane ja endine kõrge ametnik Serblaste Vabariigis – ühes Bosnia ja Hertsegoviina kahest föderatiivsest osast, kus elavad peamiselt serblased ja mille eraldumist Dodik õhutab. «Enamik inimesi ütleb: «Te ei pane mind vormirõivastesse võitlema ja kannatama kellegi teise nimel.» Nad ei taha ohverdada oma lapsi, mitte iial enam.»

1990. aastate algupoole õhkkonna ja sõjaohu taastekkest kõnelevad paljud. Neist kõige selgemalt Bosnia ja Hertsegoviina kõrgeim võimukandja, ÜRO rahvusvaheline eriesindaja Christian Schmidt, kes kuu hakul maailmaorganisatsioonile esitatud raportis ütles, et kui serblased lahkuvad riigi ühtsest sõjaväest ja loovad oma armee, muudab see konflikti väga tõenäoliseks.

Kaost külvav Dodik sarjas raportit kui propagandapamfletti, mis soosib Bosnia moslemeid. Reutersile antud usutluses väitis riigi kolmeliikmelise presidentuuri serblaste esindaja ühtlasi, et tema sõjatrummi ei tao. «Ma pole valmis ohverdama rahu millegi nimel. Ma pole valmis ohverdama rahu võitluses Serblaste Vabariigi eest,» lausus ta. Ähvardused ja eraldusmeelsed sammud aga jätkuvad.