Armeenia ja Aserbaidžaan nõustusid Putini vahendusel pingeid leevendama

Vasakult Aserbaidžaani president Ilham Alijev, Vene president Vladimir Putin ja Armeenia peaminister Nikol Pašinjan. Foto: Mikhail Klimentyev/Sputnik/Reuters/Scanpix

Mullu Mägi-Karabahhis verise sõja maha pidanud põlisvaenlased Armeenia ja Aserbaidžaan leppisid reedel kokku Vene presidendi Vladimir Putini vahendusel kokku pingete leevendamises.

Nii Armeenia peaminister Nikol Pašinjan kui Aserbaidžaani president Ilham Alijev nimetasid Putiniga Sotšis peetud kõnelusi positiivseks.

Putin teatas, et paar on kokku leppinud oma piiride demarkeerimise protsessi, piirkonna transpordiühenduste taastamise ning edasiliikumise "humanitaarküsimustes".

Ta tänas Pašinjani ja Alijevit, kelle riigid on aastaid tülitsenud ja kes kohtuvad harva näost näkku, kõnelustega nõustumise eest.

Kolmik kohtus vähem kui kaks nädalat pärast rängimat lahingut alates mullusest enam kui 6500 inimese elu nõudnud kuuenädalasest sõjast.

Kohtumine oli ajastatud Moskva vahendatud relvarahu aastapäevale.

"Leppisime kokku mitmes küsimuses, mis minu arvates on võtmetähtsusega," ütles Putin pärast kõnelusi ühisel pressikonverentsil.

Armeenia Pašinjan kiitis kõneluste "avatud" ja "positiivset" õhkkonda.

"Kohtumise tulemused on positiivsed. (Piirkond) on turvalisem," lisas omalt poolt Alijev.

Putin oli varem ärgitanud liidreid pingeid leevendama.

"Olime sajandeid osa ühisest riigist, meil on sügavad ajaloolised sidemed," ütles Putin pärast mõlemaga eraldi peetud läbirääkimisi.

"Me peaksime püüdma neid tulevikus uuesti üles ehitada ja nende eest hoolitseda," ütles ta.

Ta soovitas viimati jaanuaris kohtunud liidritel rohkem otsekontakte hoidma.

"Mida rohkem kontakte, sealhulgas otseseid, seda parem," ütles Putin.

Putin tervitas Alijevi ja Pašinjani kavandatud kohtumist 15. detsembril Brüsselis, öeldes, et on arutanud seda küsimust Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheliga.

Liidrid leppisid kokku hakata taastama nõukogudeaegseid transpordiühendusi Aserbaidžaani ja Armeenia vahel, mis on praegu vastastikuse blokaadi tõttu suletud.

"Kõik – ka Venemaa kui naaber – on huvitatud (transpordi)ühenduste loomisest," ütles ta enne kõnelusi antud kommentaarides.

Bakuu ja Ankara on aktiivselt survestanud taasavama ajaloolist maismaaühendust Aserbaidžaani ja Nahhitševani eksklaavi vahel ja sealt edasi Türki läbi Armeenia Sjunikhi maakonna, nagu on sätestatud eelmise aasta novembris sõlmitud relvarahulepingus.

Venemaa on toetanud maismaaühenduse taasavamise plaane, kuid jagab Armeenia tõrjuvat hoiakut koridori suhtes.

Aserbaidžaan andis reedel Jerevanile üle kaks armeenlast – sõduri ja tsiviilisiku –, kes peeti kinni pärast mullust relvarahu, ütles Bakuu.